Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (E200) palus eri kohtuastmetes kriminaalasjas õigeks mõistetud politseijuhtide käest riigi nimel vabandust.
Riigikohus jättis muutmata endiste politseijuhtide Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere õigeksmõistmise kriminaalasjas, mis puudutas Heldnale politseipensioni määramist.
Pakosta sõnul oli juba esimesest kohtuastmest saati selge, et politseijuhid ei olnud käitunud seadusevastaselt. “Õigusliku selguse saamine võiks käia ikkagi niimoodi, et see ei käi inimeste elu ja saatuse arvelt,” lisas ta.
“Minu arvates see protsess ei olnud õiglane ja ma tõesti soovin Eesti riigi poolt Elmar Vaheri ja teiste politseijuhtide ees vabandada,” sõnas Pakosta.
Minister rõhutas, et prokuratuur on iseseisev ning ükski poliitik selle tegevusse sekkuda ei tohi.
Prokuratuuri kaitseks ütles Pakosta, et enamik prokuratuuri kohtusse toodud juhtumitest leiab siiski kohtu poolt kinnitust. “See üks juhtum oli lihtsalt nagu tõrvatilk meepotis,” lisas ta.
“Prokuratuur on seda juhtumit kommenteerinud nii, et nad soovisid saada õiguslikku selgust. Minu hinnangul õigusliku selguse saamine nii suure ja valusa hinnaga Eesti riigile, väga lojaalsete riigi heaks töötavate inimeste puhul, ei olnud õiglane,” ütles Pakosta.
Prokuratuur süüdistas Heldnat selles, et ta esitas politseipensioni saamiseks Vaheri ja Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) valeandmeid, mille alusel tekkis tal politseiteenistuse staaž alates aprillist 2019. Tegelikult oli Heldna sel ajal politseinik ainult vormiliselt, sest ta oli ametis kaitseväes ning hiljem maksu- ja tolliametis (MTA).
Laanet: prokuratuuri eksimused hävitavad usku õigusriiki
Kelmuses süüdistatav riigikogu liige, endine justiitsminister Kalle Laanet (RE) kirjutas sotsiaalmeedias, et prokuröride vead hävitavad inimeste elu ja usku õigusriiki.
“Inimesed eksivad, sh ka arstid ja õpetajad, kelle vead lähevad meile kõige kallimaks maksma. (Väga) subjektiivselt ma paneks siia ritta kolmandaks kohe prokurörid, sest nende vead hävitavad samuti elusid ja mis veel hullem – usku õigusriiki,” kirjutas Laanet.
“Sellega on päriselt paha lugu, sest esiteks pole paljudel meist ei mahti ega pädevust süveneda ka kõige kõmulisematesse protsessidesse, rääkimata väiksematest, teiseks on see malakaks kasulikele idiootidele, kes jutlustavad kohe saabuvast või juba kätte jõudnud orwellilikust Süütegude Ministeeriumist. Mis pole ju õnneks tõsi,” lisas ta.
Laanet pakkus välja, et vajadusel peaks prokuratuuri tegevusse sekkuma kollegiaalne organ, mille tegevus oleks paika pandud seaduslikus raamistikus.
“Maakeeli kuidagi nii – kui ikka proks on juba esimeses kohtuastmes lutti saanud, siis enne järgmisse astmesse tormamist võtaks mingi kolleegium asja ette (nagu moodsal ajal on kombeks öelda – “vaataks sisse”) ja hindaks kogutud tõendeid. Ja ideaalis muidugi ka kaasuse algatamise motiive, aga seda on vist palju tahetud,” kirjutas Laanet.
Prokuratuur süüdistab Laanetit selles, et ta esitas 2022. ja 2023. aastal justiitsministri ning riigikogu liikmena teadvalt justiitsministeeriumile ning riigikogu kantseleile üürikulude hüvitamiseks taotlusi, mille aluseks olev leping oli sõlmitud seotud isikuga.
Laaneti esitatud üürileping oli sõlmitud osaühinguga, mille omanik ja ainuke juhatuse liige oli tema abikaasa poeg. Kuivõrd riigikogu kantselei ja justiitsministeeriumi ametnikud ei teadnud seda ning neil ei olnud võimalik seda kontrollida, hüvitati süüdistuse järgi Laanetile eluaseme üürikulusid õigusliku aluseta üle 13 000 euro.