Analüüs keskendub peamiselt aastatele 2021–2023, ent mitmeid ökoloogilisi näitajaid vaadeldi pikemas vaates, aastatel 2019–2024.
Vähem sisendeid, parem tulemus
Tulemused on kõnekad: taastava põllumajanduse praktikaid rakendavad ettevõtted saavutasid keskmiselt 33% kõrgema kogutootlikkuse kui traditsiooniliselt majandavad farmid.
Uuringus osalenud ettevõtted kasutasid keskmiselt 61% vähem sünteetilisi lämmastikväetisi ja 75% vähem pestitsiide. See vähendas nii kulusid kui ka sõltuvust sisenditest, mille hinnad on viimastel aastatel olnud heitlikud. Väiksemate sisendkulude juures oli brutokasum hektari kohta 20% suurem. Samal ajal jäi toodangu energia- ja valgusisaldus vaid 2% madalamaks kui tavapõllumajanduses, mis viitab, et majanduslik võit ei tulnud kvaliteedi arvelt.
Raport toob esile selge agroökoloogilise eelise. Satelliitandmete ja põlluvaatluste põhjal oli taastavatel põldudel aastatel 2019–2024 fotosünteesi tase üle 25% kõrgem ning taimkate 16% liigirikkam kui naabruses asuvatel tavapõldudel.
Uuring käsitleb taastava põllumajanduse mõju ka süsteemsel tasandil. Hinnanguliselt võiks taastavate praktikate 75% ulatuses kasutuselevõtt Euroopa Liidus katta enam kui kogu põllumajandussektori praeguse kasvuhoonegaaside heite. Täismahus rakendamisel ulatuks potentsiaalne mõju kuni 513 miljoni tonni CO₂-ekvivalendi vähenemiseni aastas – see on ligikaudu 1,3 korda rohkem, kui sektor praegu emiteerib. Sellisel juhul ei oleks põllumajandus enam heiteallikas, vaid loodust taastav ja kliimakindel tegevusala.
Raport seob taastava põllumajanduse ka Euroopa põllumajanduse sotsiaalsete väljakutsetega. Praegu on vaid 6,5% Euroopa Liidu põllumeestest alla 35-aastased, samas kui üle 30% on vanemad kui 65 aastat. Taastav põllumajandus pakub siin võimalikku väljapääsu: uuringute järgi tõmbavad ökoloogilisi ja ühiskondlikke väärtusi kandvad tootmisviisid ligi uusi tulijaid, eriti noori naisi, kellele paistab põllumajandus tähendusliku ja uuendusliku elukutsena, mitte pelgalt majandusharuna.
Muutus sünnib koos õppides
Üks EARA raporti selgemaid sõnumeid on, et muutus ei sünni kabinetivaikuses ega üksikutes katsetes. See tekib siis, kui inimesed saavad kokku, jagavad ausalt oma kogemusi ja on valmis üksteiselt õppima.
Seda on korduvalt rõhutanud Simon Krämer, EARA kaasasutaja ja poliitikajuht ning uuringu üks eestvedaja. Tema sõnul eeldab kogemuste vahetamine ka füüsilisi kohtumispaiku, kus eri vaated saavad kokku.
Eestis on viimastel aastatel selliseks arutelukohaks kujunenud Northern Roots Forum, mis toob kokku põllumehed, teadlased, toidutootjad ja poliitikakujundajad üle Euroopa. Krämer osales ka eelmisel aastal Tallinnas toimunud foorumil ning rõhutas, et just praktikast lähtuvad kohtumised aitavad raportis kirjeldatud ideid päriselt ellu viia.
„Kui taastav põllumajandus jääb vaid raportitesse ja strateegiatesse, ei juhtu suurt midagi. Muutus sünnib siis, kui inimesed saavad samas ruumis oma kogemusi jagada ja üksteist kuulata,“ on Krämer märkinud.
Selline dialoog on eriti oluline väikeriikides nagu Eesti, kus sektori osapooled tunnevad üksteist ja muutused võivad sündida kiiresti. Oma väiksusest hoolimata on Eesti mitmekesise mullastiku ja aktiivsete katsetajate tõttu heas mõttes „eluslabor“. Just siin põimuvad teadus, praktika ja kogukond – ning seetõttu on Eestil ka midagi Euroopa arutelusse tagasi anda.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare