Agentstvo teatab, et Putini paremal käel seisis väeosa komandör Aleksei Galkin, kes sai Teise Tšetšeenia sõja ajal Venemaa kangelase aunimetuse.
Kremli teate järgi osales Putin jõulujumalateenistusel ühes suurmärter Georgi Võidukandja kirikus Moskva oblastis. Varem on Kreml teatanud konkreetselt, milliseid kirikuid Putin külastab. Näiteks eelmisel aastal käis ta kirikus Moskvas Poklonnaja Goras, 2024. aastal oma Novo-Ogarjovo residentsi kirikus ja 2023. aastal Moskva Kremli kirikus.
Kreml ei teatanud, miks konkreetset kirikut ei nimetatud. Kremli pressikorpuse ajakirjanik Aleksandr Junašev teatas enne jõulujumalateenistust, et Putin veedab püha „sõjalisest erioperatsioonist“ osavõtnute keskel ja et seda üritust on raske kajastada, sest osavõtjate hulgas on neid, kellele ei tohi valgust heita, märgib Agentstvo.
Agentstvo analüüsi järgi käis Putin jõulujumalateenistusel kirikus Moskva oblastis Solnetšnogorskis asuvas erikeskuses Senež (väeosa nr 92154). Projekti „Azbuka palomnika“ andmetel kiitis idee sinna kirik ehitada 2017. aastal heaks tollane kaitseminister Sergei Šoigu. Talle selleks tehtud ettepanekut toetasid väeosa nr 92154 komandör Aleksei Galkin ja erioperatsioonide jõudude komandör Aleksandr Matovnikov.
Jumalateenistusel Putini kõrval seisnud Galkin sündis Agentstvo teatel 1970. aastal Ukrainas Tšerkassõs. Esimese Tšetšeenia sõja ajal sattus ta vangi. Hiljem oli ta 2004. aastal muu hulgas Sibnefti raha eest tehtud filmi „Litšnõi nomer“ („Isiklik number“) peategelase prototüüp. Venemaa kangelase tähe sai Galkin 2002. aastal, kui oli GRU luuregrupi major. 2002. aasta sügisel sai ta projekti „Geroi stranõ“ andmetel kätte dokumendid, mis tõendasid rahvusvaheliste terroristide osalemist Tšetšeenia sõjas. Dokumendid andis ta Putinile, kes tegi ta selle eest kangelaseks.
Viimati mainiti väeosa nr 92154 uudistes siis, kui selle väeosa ohvitseri Juri Sizovi nimetati Poola raudteeplahvatustes süüdistatud ukrainlase kuraatorina. Erioperatsioonide keskus Senež kuulub GRU eriülesannete ameti struktuuri, mis tegeleb diversioonidega lääneriikides, kirjutas mullu veebruaris Wall Street Journal. Lääne luurajad peavad seda üksust vastutavaks näiteks teel süttinud pakkide saatmise eest DHL-iga ja Saksa relvatootja Rheinmetall peadirektori ründamise eest.
Jõulujumalateenistusel osales Agentstvo teatel ilmselt ka Andrei Popov, kes on lekete andmetel samuti väeosa 92154 ohvitser: polkovnik ja Venemaa kangelane.
Agentstvo nimetab ka kolmanda nime, kes on samuti polkovnik ja Venemaa kangelane. See on Konstantin Masljanko, kes lekete andmetel töötas 2017. aastal väeosas nr 45807, mis kuulub samuti GRU alla. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) on nimetanud Masljankot inimeseks, kes planeeris 2014. aastal terroriakti Kiievi kesklinnas ja organiseeris 2015. aastal plahvatuse Ukraina relvajõudude kontrollpunktis Luhanski lähedal. Ukraina väljaanne Zmina.info kirjutas, et Masljanko tegutses Venemaa erioperatsioonide jõudude komandöri Valeri Fljustikovi ja Putini endise ihukaitsja Aleksei Djumini juhtimisel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (35)