„Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ kommenteeris statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak.
Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes.
„Siin tuleb tähele panna, et kui inimesed tellivad endale kaupa posti või interneti teel väljastpoolt riiki, siis see ei kajastu Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahus,“ selgitas Pihlak.
Tööstuskaupade kaupluste müügimaht kahanes augustis veel 5% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad), 4% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.
Müügimaht suurenes 4% nii tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kui ka kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil.
Muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, kasvas müügimaht 2%.
Väikesed toidupoed kiratsevad
„Jätkuvalt kiratsevad väikesed toidupoed, kus müügimahud langesid koguni 23,5%,“ ütleb Bigbanki peaökonomisti Raul Eamets. „Kui räägime suurte kaubakettide müügimahtude vähenemisest, siis siin on kaks võimalikku seletust. Esiteks ostetaksegi natuke vähem, sest teatavasti kasvasid toidukaupade hinnad augustis aasta võrdluses 9%. Teine võimalik seletus on, et rohkem ostetakse kampaaniatooteid (soodushindadega kaupu) ehk kogused ei vähenenud, vaid müügitulu vähenes ja seda tänu madalamale hinnale. Tõenäoliselt toimisid kaks efekti korraga,“ märgib ta.
Halb on Eametsa sõnul see, et Eesti statistika ei võta arvesse väljaspool Eestit interneti teel ostetud kaupade hindade muutusi, sest üha rohkem inimesi ostab igapäevaseid tarbekaupu posti teel Hiina suurtest netikaubamajadest. „Võibolla oleks aeg hakata uurima, milliseid kaubagruppe peaasjalikult ostetakse, teha sellest netikaupade ostuorv ning panna AI neid hindu jälgima,“ sõnab Eamets. „Lihtne see ei ole, aga tehnoloogiad arenevad täna väga kiiresti ja lõpuks taandub kõik arvutivõimsustele.“
Luminori peaökonomist Lennu Uusküla toob välja, et kuna inflatsioon aasta teises poole aeglustub ja enam ei ole oodata suuri maksutõuse, siis on jaekaubanduses oodata stabiilsemaid aegu. „Palgakasv jätkub ning see tõstab ostujõudu. Järgmisel aastal on oodata maksuvaba tulu rakendumist kõigile, mis suurendab vaba raha hulka ja aitab jaekaubanduse tõusule. Väikest kulutamise kasvu tulu kasvu ootuses võib oodata juba ka aasta viimastel kuudel,“ sõnab Uusküla.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (35)