Foto Pille Saar
Talvituvate lindude lisatoitmine aitab neil külmaperioodi kergemini üle elada ning annab võimaluse oma koduaias erinevaid linnuliike tundma õppida. Hobiornitoloog Sven Hõbemägi ja kodumaise linnutoidu tootja Balsnacki Eesti müügijuht Tiiu Loot jagavad soovitusi, kuidas linde lisatoitmisega kõige paremini aidata.
Linnud leiavad ka talvel endale loodusest toitu, kuid inimeste pakutav lisatoit aitab paljudel liikidel talveperioodi hõlpsamalt üle elada. Eriti siis, kui ilm on külm ning maapind ja puud-põõsad on paksu lumega kaetud.
Millal on õige aeg alustada?
Artikkel jätkub peale reklaami
Lindudele meeldivad väga näiteks teravilja-rasvapallid, mis koosnevad kodumaisest nisu- ja maisijahust ning loomsest rasvast. Need Eestis leiutatud väikesed pallid jäävad ka külmal talvel pehmeks ning on lindudele kergesti söödavad.
Mõistlik päevane toidukogus on 3–5 peotäit erinevaid seemneid koos rasvapallide või rasvavorstidega. Metsalähedases aias, kus linnuliike on rohkem liikvel, võib toidukogus olla suurem.
Riknenud toitu ei tohi lindudele mingil juhul pakkuda. Tuleb jälgida, et väljas olev toit püsiks värske ja puhas. Lindudele ei sobi maitsestatud, soolane ega vürtsikas toit, sealhulgas leib. Samuti ei ole soovitatav pakkuda värskeid marju ega muid niiskust sisaldavaid toite, sest need külmuvad läbi ja muutuvad lindudele kättesaamatuks.
Küll aga võib aias kasvavad pihlakad ja teised marjapuud jätta talveks puhtaks korjamata. Puudele ja põõsastele jäänud marjad on paljudele lindudele, näiteks siidisabadele ja rästastele, oluline looduslik toiduallikas.
Millist toidumaja eelistada?
Müügil on erineva kuju ja suurusega toidumajakesi ning söötureid, mida on lihtne ka ise valmistada. Ideaalne toidumaja on igast küljest avatud ja ilma seinteta. Linnud peavad nägema, mis nende ümber toimub, ning saama vajadusel kiiresti lendu tõusta. Mitmest suunast ligipääsetav toidumaja võimaldab lindudel mugavalt edasi-tagasi liikuda.
Söödamaja peaks olema valmistatud ilmastikukindlast ja tugevast materjalist, näiteks puidust või vineerist. Kindlasti peab sellel olema katus, et toit ei rikneks. Põrandal võiksid olla kõrgemad servad, et seemned ei pudeneks söömise käigus üle ääre maha. Kuigi mahakukkunud seemneid nokivad väiksemad linnud, varblased ja teised maapinnal toitujad, on neil seal oluliselt ohtlikum süüa.
Kuidas muuta söögikoht turvaliseks?
Toidumaja asukoha valik on tähtis nii lindude ohutuse kui ka toitmise mugavuse seisukohalt. Ideaalne koht on põõsaste või puude läheduses, kuhu linnud saavad ohu korral kiiresti varjuda. Avatud õuealadel paiknevad söögikohad on ohtlikumad, sest röövlinnud saavad seal värvulisi kergemini rünnata.
Kasside eest kaitsmiseks on parem riputada söögimaja tugeva traadiga puuoksa külge, mitte asetada seda maapinna lähedale vaia otsa. Linnutoitjatest kassiomanikel tasub oma lemmikule kaela panna kelluke, mis hoiatab linde õigeaegselt.
Rasvapallide jaoks on soovitatav kasutada spetsiaalset metallist hoidjat, sest muidu leiavad harakad ja varesed toitumispaiga kiiresti üles ning viivad värvulistele mõeldud toidu minema.
Kuidas hoolitseda toidumaja puhtuse eest?
Mida rohkem linde ühte kohta koguneb, seda suurem on haiguste leviku oht. Väljaheited ja suled levitavad mitmesuguseid haigustekitajaid, mis võivad põhjustada lindude haigestumist ja isegi hukkumist. Samuti rikneb toit kiiresti, kui see saab märjaks või seguneb lindude väljaheidetega. Seetõttu on toidumaja regulaarne puhastamine hädavajalik.
Vanad seemned ja linnuväljaheited tuleb eemaldada ning toidumaja pesta soovitatavalt kuuma veega puhtaks. Desinfitseerivaid aineid ega muid keemilisi vahendeid selleks kasutada ei tohi.
Õigete põhimõtete järgimine muudab lindude talvise lisatoitmise nii lindudele kasulikuks kui ka aiaomanikele meeldivaks hobiks, mis pakub rõõmu ja elavdab talvist vaatepilti akna taga. Kevadel asuvad paljud rasvatihased pesitsema just toitumispaikade läheduses ning nende pesakonnad aitavad tõhusalt kaasa aiakahjurite hävitamisele.
Eestimaa lindude kohta saab rohkem infot Facebooki lehelt „ Sven Hõbemägiga looduses“
Reklaam