“Eesti on olnud üks tugevamaid Ukraina toetajaid mitte ainult sõjalise abiga, vaid ka ülesehituse, majanduskoostöö ja muu sarnasega. Üks osa sellest on olnud meie valmisolek Ukraina ülesehituse konverentsi korraldada, mida me oleme väljendanud tegelikult juba 2022. aastast saadik, kui toimus üks esimesi seda tüüpi foorumeid Luganos. Nüüd, 2025. aastal, pöördus Ukraina ise meie poole ja pakkus, kas me ei oleks valmis seda tegema aastal 2027. Kuna tegemist on väga massiivse suurüritusega, kus osalevad tippkülalised, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad – seniste kogemuste põhjal kuskil 5000 kuni 7000 inimest –, oli selleks vaja ka eelarvelisi kokkuleppeid,” rääkis Ratnik ERR-ile.
Ratniku sõnul arutas konverentsi korraldamist valitsus ja välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) eestvedamisel saavutati kokkulepe, et rahaliselt on võimalik see 2027. aastal ellu viia.
“Sügisel, välisminister Tsahkna viimase visiidi ajal Ukrainasse, sai vastav kokkulepe ka ukrainlastega alla kirjutatud. Me olemegi nüüd kaaskorraldajad, kuna seda üritust korraldatakse alati koos Ukrainaga,” sõnas Ratnik.
“Praeguses seisus me oleme kaardistamas seda, mis on varem tehtud, sest konverents toimub iga-aastaselt. Viimati oli see Roomas, enne seda Berliinis ja siis Londonis. Kogume kokku info, mida see korraldus tähendab, kuna sel on juba välja kujunenud raamistik, loogika ja põhimõtted. Räägime eelnevate korraldajatega ja loomulikult ka Ukraina osapoolega, kellega olen juba vestlusi pidanud ja jätkame neid,” lausus Ratnik.
Ratniku sõnul on oluline osa ka see, et kuna Eesti on 2026. aastal Põhja-Balti koostöö eestvedaja ja koordinaator, on mõte kaasata seda regiooni selle konverentsi elluviimisel rohkem. “Põhja-Balti regioon panustab kolmandiku kogu Ukrainale antavast abist ja soovime tuua nähtavust sellele, mida me Ukraina jaoks ja koos Ukrainaga teeme. Need vestlused on töös. Siseriiklik ettevalmistus on hetkel raamistamise vormis: õpime varasematest kogemustest, paneme paika vajaliku meeskonna suuruse ja toimimisloogika,” rääkis Ratnik.
“Nagu öeldud, on see suur konverents paljude tähtsate väliskülalistega. Eestis tekivad sellega seoses tihtipeale küsimused logistika, ühenduste ja julgeoleku kohta. See on meile korralik väljakutse, aga kuna Eestil on Euroopa Liidu eesistumise, Avatud Valitsuse Partnerluse kohtumiste ja NATO välisministrite kohtumiste kogemus, on meil teatav baas olemas. Kõigepealt tulebki kaardistada, mis, kus ja kuidas, ning siis saab edasi minna,” ütles Ratnik veel.
Ratnik ei soovinud veel öelda, kus konverents potentsiaalselt toimuda võiks.
“Seda ma ei julge öelda. Siin tuleb kaaluda kõiki võimalusi ja aspekte. Ma arvan, et eestlased on alati leidlikud olnud, kui me räägime ruumidest. Isegi kui meil ei pruugi olla sellist tohutut konverentsikeskust nagu mõnel teisel riigil, siis suudame leida dünaamilise ja sobiva lahenduse, kus me suudame seda edukalt ellu viia.
Ratnik ei osanud öelda, mis korraldamine võiks Eestile täpselt maksma minna.
“Saame lähtuda ainult nendest numbritest, mida on rääkinud eelnevad korraldajad. Konverents on ajas kasvanud, nii et täpselt ma ei julge öelda, aga me räägime miljonitest,” sõnas Ratnik.
Ratniku sõnul on nendel konverentsidel olnud riikide esindajate tase väga kõrgel tasemel, alustades kõige kõrgemalt.
“Konkreetselt me veel rääkinud ei ole, kuna selle aasta konverents, mis toimub Poolas, on alles ees. Tavapraktika on see, et eelmise konverentsi korraldaja annab teatepulga järgmisele üle ja sealt edasi minnakse konkreetseks. Tavaliselt on aga kohal kõik, kes on valmis Ukrainat läbi ülesehituse ja majanduskoostöö toetama. Võime alustada USA-st ja lõpetada araabia riikidega,” rääkis Ratnik.
Ratniku sõnul ei ole välistatud, et USA-d võiks tulla esindama ka president Donald Trump.
“Ma arvan, et midagi ei ole välistatud. Võib olla ükskõik kes. Me peame vaatama seda dünaamikat ka, mis toimub Ukraina läbirääkimisprotsessides ja milline on olukord aasta lõpuks. See kõik mõjutab osalejaid, aga meie plaan ja harjutus on see, et konverents toimub järgmisel aastal tavapärasel kujul ning me töötame täna selle plaaniga,” lausus Ratnik.
On võimalik, et konverentsi korraldamisse panustab endine majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
“Tiit Riisalo nõustab juba meie ja ukrainlaste kokkuleppel Ukrainat alates eelmise aasta kevadest. Tal on kahtlemata hea taust ja kogemus mitmest küljest ning on täiesti võimalik, et ta võiks olla üks inimene, kes seda suurprojekti aitab ellu viia. Aga mingeid konkreetseid kokkuleppeid, arusaamisi meil ei ole. Kuna ta nõustab meiega koostöös Ukrainat, siis loomulikult oleme temaga kontaktis ja me vahetame mõtteid, mida ja kuidas teha,” ütles Ratnik.
Tiit Riisalo ütles ERR-ile, et korraldusmeeskonna koostamine on veel algfaasis. “Mõningad mõttevahetused on toimunud, aga mulle teadaolevalt mingit projektimeeskonda veel kokku pandud ei ole. Selle peale vaikselt mõeldakse,” ütles ta.
Riisalo sõnul on aga sellise konverentsi korraldamine võrreldav Euroopa Liidu eesistumisega.
ERR küsis veel Riisalolt, milliste teadmistega ta konverentsi korraldamisse eelkõige panustada saaks.
“Ma olen töötanud nii era- kui ka avalikus sfääris. Minu esimene tõsine töökoht oli Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (EBRD). Olen töötanud mitmeid aastaid eraettevõtluses, nii et ma ei ole ainult “kabinetis sündinud”. Lisaks on mul diplomaatiline ja rahvusvaheline töökogemus presidendi kantseleist, Eesti Arengukoostöö Keskuse ülesehitamiselt ja hilisemast ministritööst. Olen olnud ka kahel aastal Tallinna digitippkohtumise (Tallinn Digital Summit) korralduskomitee juht ning osalenud Kolme Mere algatuse (Three Seas Initiative) tippkohtumise juhtimises. Olen paljude rahvusvaheliste suurürituste korraldamist näinud esireast ja osalenud neis. Need ongi need teadmised ja kogemused, mida on võimalik panustada,” vastas Riisalo.
Ratnik ütles, et konverentsi täpsest sisust on veel vara rääkida.
“Seda on tõesti vara öelda, sest peame nägema, millised kokkulepped sünnivad Poolas. Aga see raamistik on olnud üsna sarnane: reformid, mis on seotud Ukraina liitumisega Euroopa Liiduga, majanduskoostöö ettevõtjatega, kodanikuühiskonna kaasamine ja poliitilised arutelud. See on koht, kus toimub väga palju kahepoolseid kohtumisi ja kus presenteeritakse uusi kokkuleppeid,” ütles Ratnik.
Välisminister Margus Tsahkna teatas juba suvel, et Eesti korraldab 2027. aastal ülemaailmse Ukraina ülesehituse konverentsi.
“Ukraina ülesehitusest kujuneb lähimate kümnendite suurim strateegiline majandusprojekt Euroopas ning Eesti riigi ja meie ettevõtjate jaoks on kriitilise tähtsusega, et oleksime selles osalised kohe algusest peale,” ütles Tsahkna.
“Ainuüksi sõjas kahjustatud taristu taastamise kulud saavad Maailmapanga hinnangul ulatuma üle 500 miljardi euro,” ütles Tsahkna.
“Eesti on Ukraina ülesehitamisel juba praegu esirinnas. Oleme ise andnud aastas umbes seiste miljonit eurot ning kaasanud oma projektidesse ka teisi riike, kelle panus on olnud ligikaudu 15 miljonit eurot,” lisas ta.
Sõja algusest on Eesti eraldanud Ukraina taastamiseks kokku üle 42 miljoni euro ning tänavu on planeeritud 11 miljonit eurot. Eesti ülesehituse tegevus toimub peamiselt Žõtomõri oblastis, kuid laieneb teatud sektorites kogu Ukrainasse.
Eesti on alates Venemaa täiemahulise sõja algusest ehitanud üles Ovrutši lasteaia, Malõni silla, neli peremaja orbudega peredele ning korraldanud 162 Ukraina tippametniku täiendkoolituse. Töös on järgmised peremajad, kortermajad riigisisestele põgenikele Ovrutšis ja Brusilivis, noortekeskuse renoveerimine Malõnis, Berdõtšivi haigla renoveerimine ning elumajade rekonstrueerimine Žõtomõri linnas.