Tarbijahinnaindeks tõusis 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8 protsenti. Hinnatõusu mõjutasid mullu enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused, teatas statistikaamet.
Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9 protsenti.
Toidukaupadest kallinesid aasta keskmisena enim šokolaad (31,5 protsenti), kohv (31 protsenti), linnuliha (15,2 protsenti) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7 protsenti).
Samas odavnesid suhkur (17,1 protsenti), kartul (5,7 protsenti), värske või jahutatud kala (3,9 protsenti) ning töödeldud puuvili (3,9 protsenti). Bensiin oli 6,8 protsenti ja diislikütus 6,6 protsenti odavam.
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis tarbijahinnaindeksile suuremat mõju avaldasid.
“Aasta alguses hakkas kehtima automaks, mis tõstis transpordiindeksit võrreldes eelmise aasta keskmisega. Tervishoiuteenuste hinnakirja uuendamine aprillis kergitas omakorda tervishoiuindeksit. Riietuse ja jalatsite hinnad aga langesid keskmiselt 3,7 protsenti,” lisas ta.
Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus 4,1 protsenti
Tarbijahinnaindeks jätkas detsembris kuises võrdluses langustrendi, olles novembriga võrreldes 0,6 protsenti madalam. Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus siiski 4,1 protsenti.
Kaubad kallinesid detsembris aastaga 2 protsenti ning teenused 7,2 protsenti.
Veski sõnas, et detsembris mõjutas tarbijahinnaindeksit 2024. aasta sama kuuga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutus.
“Toidukaupade hinnatõusu mõjutasid kõige rohkem liha ja lihatooted (hinnatõus 7,3 protsenti), piim, piimatooted ja munad (8,3 protsenti), kohv (24,5 protsenti) ja šokolaad (16,9 protsenti),” ütles Veski.
Novembriga võrreldes mõjutasid detsembri tarbijahinnaindeksit enim odavnenud eluasemekulud (2,3 protsenti) ning toidukaubad (1,4 protsenti). Bensiini ja diislikütuse hind langes 4,4 protsenti.