Esiküljel Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep
Piia Ruber
Sirbi laureaadid 2025
Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini? Ardo Ran Varres vestles Mati Kaalepiga
Tehisaru on praegu ääretult kiiresti arenev, paljusid seniseid arusaamu ja harjumusi ümber kujundav teema, millest mööda vaadata ei saa. Paraku hakkab generatiivne tehisaru põhjalikult mõjutama ka loomeinimeste, sealhulgas muusika autorite tööpõldu ja sissetulekut – kui ta seda seni veel ei ole jõudnud teha. Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep räägib tehisaru vastuoludest autoriõiguse ja inimloominguga ning muust olulisest, millega tasub olla vähemalt mingil määral kursis.
ÄLI-ANN KLOOREN: Kas kõik on ikka kõige paremas korras?
Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide põhjal kokkuvõte Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, võiks öelda, et kõik on kõige paremas korras. Hoolimata piletite järjest tõusvast hinnast (oleme Lääne-Euroopale kenasti järele jõudnud) olid saalid enamasti puupüsti täis ning ka klassikalises muusikas on tekkinud tähed, kelle peale joostakse tormi.
MAYRI TIIDO, MARILIIS KÕUTS, FARIŠTAMO ELLER: Kriisides aitab meid ideederikkus
Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene tasaarengut ja kasvujärgsust käsitlev konverents „Elu kasvujärgses Eestis“. Sündmus tõi kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda ühendab mõistmine, et senine jätkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa lõputult kesta. Aga mis tuleb pärast kasvu? Ühise arutelulaua taga said kokku neli vestlejat – riigikogu liige ja ökoloog Tiit Maran, kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton, keskkonnaökonomist Aljona Karlõševa, biosemiootika professor Kalevi Kull ja vestluse juht Mayri Tiido.
HENDRIK PAVEL: Majanduse ja palgatöö lõpp
Emad Mostaque on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille mõte on tõmmata kogu majandus- ja juhtimisteooria füüsika liistule, sest loodusseadusi ei saa pikalt eirata.
KRISTI VEEBER: Kes hoiab raamatukogu?
Raamatukogud on justkui iseenesestmõistetavad. Need on alati olemas, usaldusväärsed ning valmis aitama. Jääb mulje, nagu ei vajaks need erilist tähelepanu ega kaitset. Raamatukogud ei toimi siiski inimesteta, kes neid iga päev töös hoiavad. Raamatukoguhoidjate väärtustamise ja järelkasvuga on meil kriitiline probleem, mis seab ohtu raamatukogude tuleviku.
TUULIKI TÕISTE: Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord sunnib raamatukogusid üha enam mõtestama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana. Ühiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas maailmas oma teenuseid ja tegevust ajakohastama.
Henrik Visnapuu auhind
ANU KANNIKE, ANU JÄRS: Tallinlaste aiamaad ja aianduskooperatiivid aastatel 1945–1965
Suvituskultuur Nõukogude Eestis polnud eralõbu, vaid allus rangele riiklikule planeerimisele. Vaba aega tuli veeta viljakalt: taastada jõuvarud, ent panustada ka toidulaua katmisesse aiasaadusi kasvatades, et leevendada üldist kitsikust. 1960. aastate keskpaigast hakati massiliselt aiandus- ja suvilakooperatiive looma, rajati laialdased puhkealad, mis muutsid eriti linnalähedase kultuurmaastiku ilmet ja kujundasid tuhandete perede elulaadi
MART KALM: Lilleniit vs. esindusmuru
Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.
KADRI KALLAST: Majad üksinda kodus
Edukaks pärandihoiuks tuleb selgemalt otsustada, et see on valdkonnaülene prioriteet. Me kas hoiame kokku või läheme üldse laiali.
Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist, Laura Raud vestles Elen Lotmaniga
Lõppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ üle operaatorile Elen Lotmanile sõnadega: „Teda iseloomustab erakordne töövõime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel kõrvuti sügavuti minemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse käekäigu eest.
GRETE KAIO: Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Mida peegeldab Eestis teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika ühiskonna kohta? Ja kas üldse saab tekstide põhjal julgeid üldistusi teha? Selle teada saamiseks võtsin oma bakalaureusetöös analüüsimiseks ette 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal väljaannetes Teater. Muusika. Kino. ja Sirp. Siinkohal keskendun eelkõige sotsiaalsete suhete ja kultuuritausta peegeldamisele. Töös olen kaardistanud ka tekstides esinevad võimusuhteid, ideoloogilisi hoiakuid ja tarbimisühiskonda ning filmi kui tooteid puudutavad seisukohad.
LEO LUKS: Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest
4. jaanuaril oli Gianni Vattimo (1936–2023) 90. sünniaastapäev. Mis sellest, justkui juba kõlaks mu kõrvus meie ajale omane ärritunud toonil küsimus. Kogu see postmodernne veiderdamine ja vastuolude vaibutamine on moest läinud jamps, võidakse öelda ja sellist diagnoosi on raske suisa kummutada. Fukuyama ajaloo lõpu asemel elame keset Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrget, postmodernse mõtlemiskarnevali asemel annavad tooni eksalteeritult kõnelevad gurud (nt Jordan Peterson), akadeemilisi koolkondi asendavad uusspirituaalsed sektid (meil nt Sheldrake’i jüngrid Burke’i Seltsist).
KAIRE PÕDER: Selektiivsusest hariduses. Kas upitada tippu või tugevdada saba?
Tippude (taastootmise) puhul on alati mängus taustamõju – tulemused ei ole kunagi vanematest sõltumatud.
AURORA RUUS: „Kes maksab, tellib muusika“
Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav?
Pealkirjas on küll levinud ütlus, aga kui nüüd rääkida muusikakultuurist, siis – kes on see, kes maksab?
Arvustamisel
kogumik „Eesti raamatu lood“
James P. Carse’i „Lõplikud ja lõpmatud mängud“
näitus „Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed“
Petra Vehviläineni ja Tuomas Lehtomaa näitus „Amuse“
Emilia Bergmark-Jiméneze näitus „Sündida ja sünnitada“
Eesti Draamateatri „Caligula“
Theatrumi „Näitemäng“
lavastus „Three women walk into a bar …“