Ruhnu laevaühenduse opereerimise hanke võitis senine vedaja Tuule Liinid OÜ, kuid nii ettevõtte juht, Ruhnu vallavanem kui ka riigilaevastik tunnistavad, et vedudeks kasutatav laev Runö ei vasta enam praegustele vajadustele.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teatas eelmisel nädalal, et sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Ruhnu liinide opereerimiseks 1. juunist 2026 kuni 31. oktoobrini 2031 võitis Tuule Liinid OÜ, mis peab Ruhnu-Munalaiu, Ruhnu-Pärnu ja Ruhnu-Roomassaare liinidel tegema aastas kokku 300 reisi.
Hanke tulemusi kommenteerinud Ruhnu vallavanem Raimet Figol ütles ERR-ile, et on otsusega rahul “nii palju kui üldse rahul olla saab”.
“Eks ikka tekib vaidlusi, et kas tuuletugevus 11 m/s on piisav, et reis ära jätta või peab see olema 17 m/s – aga mina usaldan siin kaptenit, kellel on õigus see otsus teha,” rääkis Figol. “Arvamusi on erinevaid, aga vallale sobib, kui on üks vedaja, kellega saab läbi rääkida ja suhelda,” lisas ta.
“Aga kuna Tuule Liinid kasutavad riigilaevastikule kuuluvat laeva, siis leiame, et laevaga peaks tegelema – vahetada mootor välja ja teha ka muid täiendusi, et see oleks merekõlbulikum. Oleme teinud riigile ka sellekohase ettepaneku ning oleme ministeeriumi ja ettevõttega kogu aeg ühenduses,” rõhutas Figol.
Ka Tuule Liinide juht Tõnis Rihvk rääkis ERR-ile, et ettevõte püüab seda tööd jätkata nii hästi kui võimalik, kuigi selleks antud laev Runö ei ole kõige sobivam selle ülesande täitmiseks.
“Laeval on liiga nõrk peamasin (mootor – toim.), mis ei tule toime täislastis laeva liigutamisega ehk laev on sobiv inimeste, nende pagasi ja kauba transpordiks, aga mitte sõidukite veoks,” tõdes Rihvk. Ta selgitas, et ülekoormamine põhjustab mootori kiire läbikulumise – aastatel 2018-2025 on tulnud välja vahetada seitse peamasinat.
Rihvk leidis ka, et ilmselt pole ka sellise pikkuse-laiuse suhtega katamaraani kasutamine Liivi lahel sobiv. “Nende probleemide põhjuseks on laeva ehitamine vähempakkumisega – madala hinna eest saadki odava laeva, millel on nõrk peamasin ja muud puudused,” märkis ta.
Rihvk rääkis, et praeguse olukorra lahenduseks oleks peamasina võimsuse suurendamine ja lisaks masinaruumi ventilatsiooni ja mootori jahutuse parandamine, et ei tekiks ülekuumenemist. Need tööd maksaks suurusjärgus 200 000 – 300 000 eurot.
“Ideaalne oleks uus laev, aga hea oleks ka, kui see praegune laev korda tehtaks,” märkis ta.
Rihvki sõnul saab Tuule Liinid lepinguga umbes 1,4 miljonit eurot aastas, aga sellest pea pool läheb riigiettevõtte Saarte Liinid sadamatasudeks, ehk riigieelarvesse tagasi, kuna sadamatasud on viimasel aastal järsult kasvanud.
Küsimusele Ruhnu laeva võimekuse parandamise kohta teatas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Agnes Janson, et Runö kuulub riigilaevastikule, mille esindajatega ollakse kohtunud, et arutada laevaga seonduvaid probleeme ja võimalusi lahendusteks.
Riigilaevastiku kommunikatsioonijuht Kristel Kask ütles ERR-ile, et Runö on ehitatud vastavalt tellimuses esitatud lähteülesandele ja tingimustele, esmajoones reisijate veoks.
“Laev ehitati nii klassiühingu kui ka transpordiameti järelevalve all. Alates kasutuselevõtust on laev olnud pikka aega liinil, seda on regulaarselt hooldatud, järjepidevalt kontrollitud vastavuse osas kehtivatele nõuetele ja ehitustingimustele ning tehniliselt regulaarselt täiendatud parema opereerimisvõimekuse saavutamiseks. Laeval on täna kehtiv merekõlblikkuse tunnistus,” märkis Kask.
Tema sõnul tulenevad Runö senised rikked esmajoones laeva sagedasest lastimisest maksimaalses ulatuses lisaks reisijatele ka muu kaubaga ning sellest on tingitud ka laeva masina sagedased rikked.
“Kui laeva ekspluatatsiooni käigus on muutunud kasutusvajadused, mahud, kasutusprofiil või püstitatud lähteülesanne, siis tuleb täna kehtivate opereerimislepingute alusel laeva kasutajal ehk operaatoril esitada põhjendatud ettepanekud laeva täiendamiseks või muutmiseks, seejärel saab riigilaevastik kui omaniku esindaja hinnata taotluse põhjendatust, riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalusi laeva otstarbe muutmiseks ning ka võimalikke alternatiivseid lahendusi tekkinud väljakutse lahendamiseks,” selgitas riigilaevastiku esindaja.
“Mõistame kasutajate muret. Riigilaevastikuni on jõudnud operaatorilt esialgsed laeva muudatuse ettepanekud ja oleme otsimas olukorrale koostöös reisijate veo valdkonna eest vastutava regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga lahendusvõimalusi. Oleme teinud pöördumise ka laeva masina ehitajale ja palunud hinnangut laeva peamasinate töökindluse tõstmiseks. Täna on veel vara öelda, kas laeva ümberehitus on vältimatu ja mis on võimaliku lahenduse maksumus ning teostus aeg, kuid tegeleme võimaluste leidmisega,” lubas Kask.
Kiire katamaraanparvlaeva Runö ehitas vastavalt riigihanke tingimustele AS Baltic Workboats ja see sõidab Ruhnu liinil alates 2012. aasta mai lõpust. Runöl on 60 reisijakohta ning see mahutab kuni 2 sõiduautot või ühe kuni kaheksameetrise sõiduki. Laeval on Mereviki andmetel kaks 551 kW võimsusega mootorit, täielik kandevõime 80,50 tonni ja maksimaalne kiirus 25 sõlme.
Runö oli üle nädala rivist väljas tänavu augustis ning on olnud rikkis vähemalt korra viimasel viiel suvel. Samas on Runöga probleeme olnud juba alates 2014. aastast ning Runö sobilikkust Ruhnu liinile asuti uurima juba 2021. aastal.