Doktoritöö autor, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst Karl-Gunnar Isand sõnas, et 2050. aastaks on arenenud riikides pea iga kolmas inimene üle 65-aastane. «Siiski ei määra üksnes vanus inimese tervislikku seisundit. Mõned nooremad inimesed võivad olla kehva tervisega, samas osa üle 80-aastaseid jätkuvalt oma vanuse kohta heas vormis,» rääkis ta.
Inimese bioloogilise vanuse mõõdik on haprus (ingl fragile). Haprus tähendab kehalise vastupanuvõime vähenemist ja see muudab inimese haavatavamaks väliste mõjurite suhtes. «Habrastel inimestel võib isegi väike sündmus, näiteks kukkumine või uus ravim, põhjustada tõsiseid tagajärgi, millest taastumine on raskem ja aeganõudvam, kuna kehal ei ole piisavalt reserve, et tekkinud probleemidega toime tulla,» selgitas Isand. «Hapruse hindamiseks on välja töötatud mitu mõõdikut, millest üks laiemalt levinumaid on üheksaastmeline kliiniline hapruse skaala.»