USA president Donald Trump kutsus üles kehtestama krediitkaardi intressidele üheks aastaks 10-protsendine ülempiir, et leevendada valijate muret elukalliduse pärast.
“Palun teavitage, et me ei lase enam Ameerika avalikkust petta krediitkaardifirmadel, mis nõuavad 20- ja 30-protsendiseid ja isegi kõrgemaid intressimäärasid,” postitas Trump reedel sotsiaalmeedias, lisades, et soovib ülempiiri kehtestamist alates 20. jaanuarist.
“Alates 20. jaanuarist 2026 kutsun mina Ameerika Ühendriikide presidendina üles kehtestama krediitkaardi intressidele üheaastase 10-protsendilise ülempiiri. Juhuslikult langeb 20. jaanuari kuupäev kokku ajaloolise ja väga eduka Trumpi administratsiooni üheaastase aastapäevaga,” lisas ta.
Vabariiklastest seadusandjad on kutsunud presidenti üles tegelema ameeriklaste kõrge elukalliduse probleemiga, kuna see on valijate jaoks endiselt peamine mure, eriti enne selle aasta lõpus toimuvaid vahevalimisi.
Trump pakkus juba 2024. aasta presidendikampaania ajal välja 10-protsendise ülempiiri, et leevendada ameeriklaste olukorda, kellel on suur krediitkaardivõlg. See on üks mitmest elukalliduse vähendamisele keskenduvast ettepanekust, mille ta on viimastel päevadel esitanud.
Kolmapäeval teatas Trump plaanist keelata institutsionaalsetele investoritele ühepereelamute ostmine. Neljapäeval pakkus ta välja, et hüpoteeklaenufirmad Fannie Mae ja Freddie Mac võiksid osta 200 miljardi dollari väärtuses hüpoteekvõlakirju, et aidata vähendada laenukulusid. USA president peaks veel jaanuaris Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumi aastakoosolekul peetavas kõnes esitama oma eluasemepoliitika ja elukalliduse vähendamise tegevuskava.
Föderaalreservi andmetel on USA krediitkaardi intressimäärad keskmiselt umbes 23 protsenti. Alates 1994. aastast pole keskpanga andmetel krediitkaardi keskmine intressimäär langenud alla 10 protsendi.
Madalama ja keskmise sissetulekuga laenuvõtjad, kellel on krediitkardi võlg, saaksid intressimäärade ülempiirist kõige rohkem kasu. Ekspertide sõnul oleksid nemad aga ka esimesed, kellele pangad ülempiiride kehtestamisel laenude andmise lõpetaksid. Lisaks võivad pangad kaotatud tulude kompenseerimiseks kehtestada täiendavaid tasusid.
Ameerika Pankurite Assotsiatsioon ja teised valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondavad grupid väitsid ühisavalduses, et Trumpi ettepanek kahjustaks miljoneid Ameerika peresid ja väikeettevõtete omanikke: “Kui see ülempiir jõustub, suunaks see tarbijaid vähem reguleeritud ja kulukamate alternatiivide poole. Ootame koostööd administratsiooniga, et tagada ameeriklastele juurdepääs vajalikule krediidile.”
Mõlema partei toetusega seaduseelnõu krediitkaardi intressimäärade ülempiiri kohta esitati kongressile eelmisel aastal. Vabariiklasest senaator Josh Hawley ja vasakpoolsete vaadetega sõltumatu senaator Bernie Sandersi andsid veebruaris sisse eelnõu, mille eesmärk on piirata krediitkaartide intressimäärasid kümne protsendiga.
“Intressimäärad on viimastel aastatel KAHEKORDISTUNUD. Ainuüksi 2022. aastal nõudsid krediitkaardid ameeriklastelt intressi 105 miljardit dollarit,” kirjutas Hawley toona sotsiaalmeedia platvormil X.
Ja vaid mõni tund enne Trumpi reedeõhtust teadaannet tõstatas Sanders selle teema uuesti. “Trump lubas krediitkaartide intressimäärad piirata 10 protsendiga ja takistada Wall Streetil karistusest pääseda. Selle asemel dereguleeris ta suurpankade, mis nõuavad krediitkaartidelt kuni 30-protsendist intressi, tegevuse,” kirjutas Sanders. “Tulemus? Eelmisel aastal teenis JPMorgani tegevjuht Jamie Dimon 770 miljonit dollarit. Vastuvõetamatu,” lisas ta.