Moskva on avastanud Euroopa Achilleuse kanna ja see on droonid. Droonide lennud Taani, Norra, Rootsi ja Saksamaa kohalt on osutunud väga efektiivseks. Lennuliikluse sulgemine iga kord, kui mingi lennuvahend taevasse ilmub, tekitab miljoneid eurosid kahju, kirjutab Peeter Kaldre.
Saksa riigiteadlane Carlo Masala on kirjutanud raamatu “Kui Venemaa võidab”. Selles minnakse aastasse 2028, kui Venemaa on saavutanud Ukraina kapituleerumise ning on valmis heitma väljakutse NATO-le. Selleks hõivatakse Narva ja Kärdla Hiiumaal.
NATO on peataolekus, sest ei ole valmis Venemaaga sõdima. Eesti appihüüdele rakendada NATO artikkel 5 ei ole toetust. Peamine vastuseis tuleb alliansi juhtivriigilt USA-lt, kes ei taha Narva pärast lubada tuumasõda Venemaaga, ning mure venelaste õiguste pärast Narvas on omamoodi põhjendatud.
Pealegi on Venemaal võimule tulnud noor president, kelle nimi on Obmantšikov (pettur), kelles nähakse meest, kes tahab läänega suhteid parandada (kuigi taustal juhib asju ikkagi Vladimir Putin). Tühja sellest Narvast, ehk õnnestub venelased keelitada Hiiumaalt lahkuma.
Lõppkokkuvõttes on venelased saanud oma tahtmise ja heitnud kogu NATO ajaloo prügikasti. Nii palju siis kuulsast lausest, et NATO kaitseb “iga tolli” oma territooriumist.
Carlo Masala stsenaarium on muidugi ilukirjanduslik, kuid nagu ta ise ütleb, viisid sellisele järeldusele tema analüüsid NATO riikide poliitikute seniste avalduste ja käitumise kohta reaalses maailmapoliitilises olukorras praegu.
Oht taevast
Masala spekuleerib küsimusega, mis on lääne ajakirjanduses olnud üks lemmikteema viimased paar aastat: “Kas Narva on järgmine?”. Moskval on muidugi sügavalt ükskõik, milline on venelaste olukord Narvas. Seda näitab kasvõi see, kuidas Ukrainas tapetakse rahumeeli neidki, kes Venemaale lojaalsed on. Narva (või näiteks mõne Läti linna) hõivamisega tahetakse lihtsalt näidata, et NATO on “surnud”.
Praegu tundub siiski, et Venemaa kõhkleb NATO 5. artiklit proovile panemast. Ta ei ole kindel, et vastus on just selline, nagu Masala kirjeldab. USA president Donald Trump on ettearvamatu ja tema viimase aja nihe Ukraina toetamise suunas sunnib Moskva pistrikke, välja arvatud tuumahull Dmitri Medvedev, ettevaatusele.
“Pealegi on raske tõestada, et õhuterrori taga on Venemaa. Droonid võivad lendu saata suvalised kinni makstud tegelased.”
Oht on tekkinud hoopis uuest suunast. Moskva on avastanud Euroopa Achilleuse kanna ja see on droonid. Droonide lennud Taani, Norra, Rootsi ja Saksamaa kohalt on osutunud väga efektiivseks. Lennuliikluse sulgemine iga kord, kui mingi lennuvahend taevasse ilmub, tekitab miljoneid eurosid kahju. Pealegi on raske tõestada, et õhuterrori taga on Venemaa. Droonid võivad lendu saata suvalised kinni makstud tegelased.
Me kõik jälgisime 1. juunil ukrainlaste suurepärast operatsiooni “Ämblikuvõrk”. Veoautod nende kastidesse peidetud droonidega sõitsid Vene sõjaväe lennuväljade lähedale ning hävitustöö oli muljetavaldav.
Kes aga ütleb, et venelased ei või sama taktikat kasutada mõnes Euroopa riigis? Selle vastu ei aita mingi droonimüür, mida kümme Euroopa riiki kavatsevad rajada. Ukraina president Volodõmõr Zelenski juba hoiatas, viidates oma luureandmetele, et venelased võivad droonide stardiplatvormidena kasutad tankereid Läänemerel.
Üle võlli
Pole halba ilma heata. Venemaa lennukid Eesti õhuruumis käivitasid ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise kokkukutsumise ning NATO artikli 4. Suurt lärmi lõi ka Poola, kui tema õhuruumi tungisid Vene droonid. Viimatised “tundmatute” droonide lennud mitme Euroopa riigi kriitilise taristu lähedal on samuti pannud häirekellad helisema.
Millegipärast on kogu aeg arvatud, et Venemaa välispoliitika on väga kaval ning tal õnnestub alati oma vastaseid alt vedada. Sellega on raske nõustuda. Kaval riik ei oleks nii lahtiste kaartidega Ukraina vastu sõtta läinud.
Moskval oli Euroopa edukalt nafta- ja gaasinõela otsa istutatud ning mõne aja pärast võinuks Putin Euroopa “ära võtta” paljaste kätega. Nüüd aga on jäänud tühjad pihud ja energiakandjaid müüakse suure allahindlusega Hiinale ja Indiale. Rahavoog on niisiis omaenda tegevuse tõttu kokku kuivanud. Lisaks paariastaatus tsiviliseeritud maailmas.
Nüüdne õhuterror Euroopa vastu on toonud kaasa selle, et Venemaad kahtlustatakse igasugustes sigadustes, mida ta ehk polegi korda saatnud, ning kavatsetakse ka vastavalt reageerida. Seega, kui Venemaa peaks midagi Narva suunal sepitsema, ollakse paremini valmis reageerima kui veel mõni aeg tagasi.
Heldida siiski ei tasu. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles ÜRO-s, et tema riik ei kavatse NATO-t ja Euroopa Liitu rünnata. See teeb ettevaatlikuks. Kui Kreml ütleb, et ta ei kavatse rünnata, siis tuleb valmis olla vastupidiseks. Ka Ukrainale lubati mitte kallale tungida.