Sõja 1417. päev: Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis | Välismaa

Ukraina öine droonirünnak põhjustas tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis asuvas naftahoidlas, teatasid oblasti võimud laupäeval.

Kuberner Andrei Botšarov kirjutas oma sotsiaalmeediakontol, et seni pole oblasti lõunaosas Oktjabrski rajoonis toimunud rünnaku järel ohvritest teatatud, kuid läheduses elavad inimesed võidakse evakueerida.

Kuberneri väitel põhjustasid tulekahju allatulistatud droonide tükid, kuna Vene õhukaitse tõrjusid rünnaku, mis on Vene võimude tavapärane retoorika selliste juhtumite korral.

“Täna õhtul tõrjusid Venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjeüksused Volgogradi oblastis mehitamata õhusõidukite terrorirünnaku. Oktjabrski rajoonis registreeriti langevate mehitamata õhusõidukite rusude tagajärjel naftahoidlas tulekahjukolle. Sündmuskohal töötavad tuletõrjujad ja operatiivteenistused, samuti omavalitsuse töötajad… Esialgsetel andmetel ohvreid pole,” kirjutas Botšarov.

Kiievi elektrisüsteem, mis sai kahjustada kaks päeva tagas toimunud Venemaa rünnakus, on lülitatud võrguoperaatori käsul välja, et saaks teha parandustöid, ütles laupäeval Kiievi linnavõim.

Töötamast on lakanud ka Kiievi vee- ja kaugküttesüsteem ning elektril sõitev ühistransport. Pool Kiievi kortermajadest oli reedel kütteta, samal ajal on õhutemperatuur Ukraina pealinnas -10 kraadi.

Venemaa Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles laupäeval, et 600 000 elanikku on ilma elektrita, kütteta ja veeta peale Ukraina raketirünnakut.

Reutersi videol on näha, et Belgorodis ei tööta ka tänavavalgustus ning inimesed liiguvad taskulampidega.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles laupäeval, et ÜRO julgeolekunõukogu peab esmaspäeval erakorralise istungi, et arutada Venemaa viimatist ulatuslikku rünnakut Ukraina vastu, kui kasutati ballistilist raketti Orešnik.

“Kohtumisel arutatakse ÜRO harta jõhkraid rikkumisi Venemaa poolt,” ütles Sõbiha.

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus viimase ööpäeva jooksul kaks inimest ning vähemalt 15 sai vigastada. Üks inimene hukkus Donetski oblastis, üks Dnipropetrovski oblastis. Rünnakute tagajärjel jäi Dnipropetrovski oblastis üle 100 000 inimese elektrita.

Venemaa 121 droonist lasi Ukraina õhukaitse alla 94.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et ta ei oleks vastu Euroopa suhtlemisele Venemaaga, kuid avaldas kahtlust selle tulemuslikkuse suhtes.

“Ma ei ole vastu Euroopa läbirääkimistele Venemaaga, eriti nüüd, kui USA surve suureneb ja Euroopa on hakanud rääkima julgeolekugarantiidest. Me liigume viimase etapi poole, isegi kui me ei tea veel, milline see välja näeb,” ütles Zelenski intervjuus väljaandele Bloomberg vastuseks küsimusele Euroopa juhtide hiljutiste üleskutsete kohta taasalustada dialoogi Moskvaga,

Samas märkis Ukraina president, et Venemaa teod ei näita tema valmisolekut tõeliseks diplomaatiaks. Zelenski sõnul ei tunnusta Ukraina kunagi Venemaa okupeeritud territooriume, lootes tulevikus taastada suveräänsuse kogu oma territooriumi üle.

Ukraina president kutsus ka Ameerika Ühendriike üles Venemaa agressioonile süstemaatilisemalt reageerima, märkides, et Ukraina pole ikka veel saanud kõiki lubatud õhutõrjesüsteemi Patriot rakette ja laskemoona.

Ukraina ja Ameerika Ühendriigid plaanivad allkirjastada 800 miljardi dollari suuruse lepingu sõjast laastatud riigi ülesehitamiseks, teatas väljaanne The Telegraph viitega anonüümsetele lääne ametnikele.

Nende sõnul plaanis president Volodõmõr Zelenski järgmisel nädalal külastada Valget Maja, et viimistleda nii majanduskava kui ka sõjajärgse julgeoleku garantiide kokkulepet. Meedia teatel soovitasid aga Ukraina toetajad Euroopas tal Washingtoni mitte minna, pakkudes alternatiivseks kohtumispaigaks USA presidendi Donald Trumpiga Davosis toimuvat Maailma Majandusfoorumit.

Ametnike sõnul on Davosi kohtumine mõeldud majanduslepingu lõpuleviimiseks, mis on kesksel kohal USA toetatud uuendatud ettepanekus lõpetada sõda. Anonüümsete Ukraina ametnike sõnul näeb majanduskava ette Ukraina ülesehitamiseks ja majanduse stimuleerimiseks ligikaudu 800 miljardi dollari panustamist kümne aasta jooksul.

The Telegraph märgib, et leping tugineb eelmisel aastal allkirjastatud mineraalide lepingule, mis andis USA investoritele eelisjuurdepääsu Ukraina tulevastele kaevandusprojektidele.

Väljaandele Bloomberg antud intervjuus teatas Zelenski, et ta töötab Ameerika Ühendriikidega võimaliku vabakaubanduslepingu sõlmimise kallal, mis oleks osa ulatuslikust Ukraina sõjajärgse ülesehituse meetmete paketist. Ukraina riigipea kavatseb selle üksikasju otse Trumpiga arutada.

Ettepanekus nõutakse kaubanduses nulltariife ja eritingimuste loomist Ukraina tööstuslikult arenenud piirkondadele. Zelenski sõnul annaks selline samm riigile märkimisväärse konkurentsieelise naaberriikide ees, aidates meelitada ligi välisinvesteeringuid ja ettevõtlust.

Presidendi sõnul oleks selline leping Ukraina majandusliku julgeoleku täiendavaks tagatiseks.

The Telegraph märkis, et Kiiev loodab Washingtonile sõjajärgses ülesehituses osalust pakkudes, eriti projektides, mis võiks Trumpile meeldida, on USA president altim pakkuma tugevaid julgeolekugarantiisid.

ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb esmaspäeval, et arutada Ukraina olukorda pärast Venemaa rünnakuid pealinnale Kiievile, mis põhjustasid keset talve küttekatkestusi, selgub nõukogu reede õhtul avaldatud muudetud päevakavast.

“Vene Föderatsioon on oma terroriga Ukraina tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu jõudnud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohutavale uuele tasemele,” ütles Ukraina suursaadik Andri Melnõk Julgeolekunõukogule saadetud kirjas, mida nägi AFP.

ÜRO peasekretär António Guterres mõistis karmilt hukka Venemaa rünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu, ütles tema pressiesindaja reedel pärast seda, kui Moskva rünnakud põhjustasid Kiievis ulatuslikke küttekatkestusi.

“Need rünnakud on toonud kaasa märkimisväärseid tsiviilohvreid ning jätnud miljonid ukrainlased terava humanitaarvajaduse ajal ilma elutähtsatest teenustest, sealhulgas elektrist, küttest ja veest,” ütles Guterrese pressiesindaja Stéphane Dujarric avalduses.

“Rünnakud tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust. Sõltumata sellest, kus need toimuvad, on need vastuvõetamatud, õigustamatud ning peavad viivitamatult lõppema.”

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 217 810 (võrdlus eelmise päevaga +880);

– tankid 11 530 (+4);

– jalaväe lahingumasinad 23 882 (+0);

– suurtükisüsteemid 35 908 (+16);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1597 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1269 (+0);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 103 414 (+653);

– tiibraketid 4155 (+18);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 73 510 (+84);

– eritehnika 4039 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Allikas:
UNIAN, LIGA.net, The Telegraph, AFP-BNS, Reuters, Charter97.org, Ukrinform, Kyiv Independent