Peame lõpetama selle, et sõltuvushäirega inimesed saavad vajaliku abi asemel hoopis karistada. Kes aga teistele inimestele narkootikume edasi annab või müüb, peab saama teiste elu ja tervise ja elusaatuse ohtu seadmise eest karmilt karistatud, kirjutab Liisa Pakosta.
Eesti vajab muudatusi narkopoliitikas sel väga traagilisel põhjusel, et kasvanud on nii narkootikumide tarvitamine kui ka pruugitavate ainete kangus. Oma meeli ja ihu rikutakse endiselt kanepi, amfetamiini ja kokaiiniga, aga järjepanu jõuab meie inimesteni ka üha kangemaid ja hävituslikumaid uimasteid.
Sagenevad narkosurmad
Regulaarselt narkootikume tarvitavate inimeste hulk Eestimaal ulatub juba kümnetesse tuhandetesse. Eriti murettekitav on korduvkasutajate kasvav hulk noorte seas. Traagiliselt on suurenenud narkosurmade arv.
Alates 2022. aastast sureb Eestis igal aastal narkoüledooside inimesi juba saja ringis. See on kolmekordne tõus võrreldes eelnevate aastatega. Narkosurmade sedavõrd ulatusliku kasvu taga on meelemürkide üha laiem tarvitamine ja nende ohtlikkuse süvenemine.
Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta uuringu järgi on vähemalt korra elus mõnda narkootilist ainet tarvitanud iga kolmas Eesti elanik vanuses 16–64 aastat. Veel 2018. aastal oli uimastiga kokkupuuteid “ainult” igal neljandal inimesel. Reoveest võetud proovid paljastava karmi tõe, et iganädalaselt tarvitab narkootikume 30 000–40 000 inimest. (Narko reovee seire | Tableau Public).
Iseenda kahjustamise eest riik topelt ei karista
Meelemürkide tarbimise kasvu taga on narkoärikate üha laialdasem tegutsemine, lisaks saab sünteetilisi aineid kiiremini toota. Kehtiv karistussüsteem on seni keskendunud peamiselt narkomüügi tõkestamisele. Lähtutud on loogikast, et kui inimese käes on narkootilist ainet sellises koguses, mida annaks teiselegi jagada, siis ongi justkui tegemist võimaliku diileriga.
Kuna narkootikumid on läinud palju kangemaks, siis vanade normide põhjal kvalifitseeruvad diileriteks needki, kes tarvitavad narkootikume vaid enda tarbeks ja rikuvad üksnes oma keha ning vaimu.
Sellest johtuvalt karistame Eestis inimesi praegu selle eest, et nad iseenda tervist rikuvad. Enese tervise kahjustamine pole siiski tegu, mille eest terve ühiskonna poolt karistama peaks. Ainult iseennast kahjustav inimene peab julgema pöörduda abi saama, et sõltuvusest väljuda ilma, et selle vajaliku ja õige sammu eest peaks karistust kartma.
Abi aitab seda inimest, kes teistele pole kurja teinud, ise terveneda ja ühiskonna heaolusse panustada. Aitab rohkem kui karm karistamine. Toonitan, et jutt käib üksnes nendest, kes ise tarvitavad ja teistele narkootikume edasi ei anna.
Peame lõpetama selle, et sõltuvushäirega inimesed saavad vajaliku abi asemel hoopis karistada. Sellise lähenemisega ei saa inimesed sõltuvustest võitu. Kes aga teistele inimestele narkootikume edasi annab või müüb, peab saama teiste elu ja tervise ja elusaatuse ohtu seadmise eest karmilt karistatud.
Abi karistamise asemel
Nendest väärtuspõhimõtetest lähtuvalt olen saatnud kooskõlastusringile karistusseadustiku muudatused.
Narkootikumide tarbimise ja levitamisega seotud karistused peavad olema kooskõlas narkokuritegude ohtlikkusega. See tähendab rangemat lähenemist narkokurjategijatele, kes teenivad uimastite müügist raha ning ohustavad inimeste tervist.
“Arutluseks esitatud ettepaneku järgi sõltuks karistusmäärad sellest, millisel eesmärgil inimene seda ainet omas ehk teisisõnu teo ohtlikkusest.”
Praegu määratakse ainuüksi aine omamise eest suures koguses – näiteks vähemalt 0,65 g puhast kokaiini – karistuseks üks kuni kümme aastat vangistust. Arutluseks esitatud ettepaneku järgi sõltuks karistusmäärad sellest, millisel eesmärgil inimene seda ainet omas ehk teisisõnu teo ohtlikkusest. Seega väheneb nende inimeste karistamine, kes piirduvad enda tervise rikkumisega ja suureneb nende võimalus sõltuvusest väljuda.
Oluline on märkida, et lisaks õiglusele (iseenda kahjustamist ei karistata) toetuvad pakutavad lahendused teadusandmetele. Maailma Terviseorganisatsiooni ning Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) kogutud andmed tõendavad, et karistuspoliitika rangus ei vähenda ega heiduta narkootikumide tarvitamist. Ei pane ka karistuste leevendamine inimesi uimasteid rohkem tarvitama.
Oleme õppinud Eestiga sarnaste uimastiprobleemidega Portugali, Hollandi ja Hispaania kogemustest, et karistusmäärade leevendamine võimaldab enda tarbeks narkootikume omavate inimeste puhul kasutada nii süüteomenetlust kui ka mõistetavat karistust tõuketegurina, mis suunab inimesi ainete tarvitamisest loobuma. Rõhutan üle, et karistuse leevendamisest räägime üksnes inimeste puhul, kes teistele narkootikume ei anna ega müü.
Kõik narkootikumid jäävad keelatuks
Me ei muuda ühegi ettepanekuga mitte ainsama uimasti kasutamist lubatavaks. Küll aga lahendame elulise probleemi, mis on Eesti inimesteni jõudnud “keemikute” nobedatest näppudest: liikvel on üha uued ja uued ained, mis on sageli nii kanged, et juba ühe doosi eest võib saada vanglakaristuse.
Uutele ainetele kiiremini reageerimiseks muudeti aasta tagasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust. Seega kui kohtuekspertiis on tunnistanud aine narkootilise ja psühhotroopse ainega sarnanevaks, võib selle kuni aastaks riigi kätte hoiule jätta. Juhul kui uut psühhoaktiivset ainet ei ole ühe aasta jooksul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, tagastatakse aine selleks õigustatud isikule. Vastasel juhul aine hävitatakse. Ka see on näide vajalikest muutustest, millega reageerida kiiresti üha uutele uimastitele.
Justiits- ja digiministeerium vastutab karistuspoliitika eest. Küll aga näen, et tõeliselt edukate tulemuste saavutamiseks tuleb turgutada ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuste poolt, eriti lastele ja noortele. On äärmiselt oluline, et kõigi, aga eriti laste ja noorte pereliikmed ja lähedased julgeksid pöörduda abi saamiseks karistust kartmata ja sotsiaal- ning tervishoiuteenuste abil vajalik abi ka saadakse.
Meie pakkumine karistuste muutmiseks ei ole kivisse raiutud. Vastupidi, ootame kogu ühiskonda kaasa rääkima ja jagama oma tunnetust selle kohta, millises suunas peaks edasi liikuma narkokuritegude karistamisega. Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saavad huvilised tutvuda eelnõude infosüsteemis. Kutsume kõiki üles oma ettepanekuid ning tähelepanekuid jagama, et lõpuks peegeldaksid riigikogus vastu võetavad seadusesätted ühiskonna tegelikke ootusi.