Ka julgeolekueksperdid eksivad oma selgitustes ning luureametnike analüüsid võivad faktidepõhise analüüsi asemel tegeleda hoopis laiema riikliku strateegilise kommunikatsiooniga, tõdes julgeolekuekspert Meelis Oidsalu “Vikerhommikus”, kus oli teemaks, kuidas suhtuda ekspertide vastakatesse analüüsidesse.

Hiljutises sotsiaalmeediapostituses kritiseeris Oidsalu Eesti Ekspressis avaldatud endise välisluureameti analüütiku ning nüüdse Iisraeli suursaadiku Andres Vosmani väidet, nagu oleks Venemaa varilaevastiku sidekaablite lõhkumised kokkusattumine ning tegemist oli õnnetustega.

Samuti soovitas Oidsalu jääda skeptiliseks analüütikute suhtes, kes väidavad ennast teadvat, kuidas Venemaa juht Vladimir Putin täpselt mõtleb.

Oidsalu arvates ei ole aga põhjuseks see, et luureanalüütikud oleks eriliselt rumalad või pahatahtlikud, vaid pigem ongi tegemist ettearvamatu valdkonnaga.

Julgeolekuekspert tõi esmaspäevases “Vikerhommikus” välja ühe Ameerika Ühendriikide ülikooli uuringu, mille järgi oli “julgeolekuametnike eliidi” prognooside täpsus vaid 58 protsenti.

Oidsalu sõnul annab riigikantselei välja strateegilise kommunikatsiooni kuukirja, millest võib üsna lihtsasti välja lugeda, et ka lääne demokraatiad, sealhulgas Eesti, üritavad nügida inimesi hoiakuliselt mingitest sündmustest kuidagi arvama.

Seda kinnitab tema sõnul ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski reaktsioon 2022. aasta alguses Ukraina piiri äärde kogunenud Vene vägedele, kus täiesti läbipaistva kommunikatsiooni asemel valiti rahvast rahustav väljendusviis.

“Seda me nägime muide ka Ukrainas, kus Zelenski ju ütles, et ärge paanikat kütke. Et meil ei ole vaja iseennast lõhki ajada, inimesed lähevad minema, majandus kukub kokku. Ja sel ajal oli ju väga suur vägi juba Ukraina piiride juurde kogunenud, aga hakkasid mängima mingisugused muud, ütleme kallutatused, tunnetuslikud ka, mis sellises olukorras mängivad,” ütles Oidsalu.

Venemaa hübriidsõja järgmine etapp

Saatejuhi küsimusele Putini järgmiste plaanide kohta arvas Oidsalu, et sel aastal võib järgneda hübriidsõja järgmine etapp.

“Kindlasti on võimalik minna nendes tegevustes verisemaks. Siin on räägitud ka ju ühest raudteesabotaažist Poolas, kaubanduskeskusi on süüdatud ja nii edasi näiteks Leedus ja Poolas samamoodi,” lausus Oidsalu.

Seni on aga Oidsalu sõnul lääne julgeolekusüsteem selliseid sabotaaže piisavalt hästi hallanud ja ennetanud.

“Need algatused iseenesest ei ole olnud kuigi süütud, ent varem või hiljem võib tulla midagi, kus on palju tsiviilohvreid ka ja selline sündmus juba krutiks ka meie ärevuse ja ohutaju hoopis teise kohta.”