Eestis on täna vähenenud töövõime määratud veidi enam kui 90 000 inimesele, see tähendab, et iga üheksas tööealine Eesti inimene puutub iga päev kokku olukorraga, kus tal on tervise tõttu raske tööd leida või seda teha.
Vähenenud töövõime ei tähenda aga, et inimene ei saa üldse töötada, sest mõnikord piisab päris väikesest asjast või nutikast lahendusest, et inimest tema tegemistes aidata saaks.
Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas räägib saates, et nii tööandjad kui töötajad põrkuvad sageli kokku just hirmudega – tööandjad pelgavad ressursipuudust ja meeskonnasiseseid konflikte, samas kui töötajad kardavad stigmatiseerimist. Ent paljud tervisemured, nagu näiteks diabeet, on nähtamatud ning ilma avatud suhtluseta ei saa tööandja pakkuda vajalikku tuge, mis hoiaks ära kriitilisi olukordi töökohal.
Töötukassa pakub laia valikut teenuseid töötakistuste eemaldamiseks – lisaks füüsilistele abivahenditele aidatakse ekspertidega, kes nii juhte kui kolleege nõustama tulevad, nende teadlikkust tõsta aitavad ning ühtlasi ka võimalikke pingeid ennetavad.
Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kersti Jaani räägib saates, et töötukassa on neid aidanud näiteks kassabokside ümberehitamisel või tõstemehhanismide soetamisel, et vältida töötaja tervisele kahjulikke liigutusi.
Olgu mure milline tahes, tasub esimese sammuna ühendust võtta oma maakondliku töötukassa osakonna ja tööandjate konsultandiga, kes aitavad leida just sinu ettevõttele ja töötajale vajaliku lahenduse.
Saadet juhib Riina Jussila.
Fotol: Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas (paremal) ja Coop Eesti Keskühistu personalidirektor ning PARE juhatuse liige Kerstin Jaani.
Foto: Andres Laanem
Iga üheksas tööealine eestlane vajab tööl veidi rohkem tuge