USA suurendab kodumaist tootmist ja plaanib võtta Venezuela naftaväljad oma kontrolli alla. Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et USA praeguse administratsiooni tegevus sööb nüüd naftakartelli OPEC turuosa ning Donald Trumpi tegevus võib rahvusvahelisel naftaturul muuta praegust jõudude tasakaalu.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid ajalehele, et Trump tahab viia naftahinnad umbes 50 dollarini barreli kohta, seetõttu tahab ta suurendada ka Venezuela naftatootmist. Selline samm võib ümber kujundada globaalse naftaturu, mis juba vaevleb ülepakkumise käes.
Analüütikud eeldavad, et Venezuela naftasektori taastamine nõuab suuri investeeringuid. Samas leiavad nad, et kui lühiajalises perspektiivis suudetakse toodangut isegi veidi suurendada, võib see süvendada globaalset tasakaalustamatust ja tuua hinnad alla.
OPEC seisab nüüd ristteel. Ühe võimalusena võiks vähendada tootmist, kaotades turuosa. Teise võimalusena võiks säilitada praeguse tootmistaseme ja säilitada head suhted USA presidendiga.
“Igaühe kohustus on kaitsta oma huve, kuid samal ajal ei saa ka karu torkida. See on pinge, mis koormab globaalset turgu,” tõdes Capital Economicsi ökonomist David Oxley.
Mõned OPEC-i liikmed leiavad, et kui Venezuela muudab oma naftatööstuse USA investorite jaoks atraktiivseks, siis suudab riik kuni kolme aasta jooksul toota juurde umbes kaks miljonit barrelit naftat päevas, vahendas The Wall Street Journal.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid, et Saudi Araabia jälgib nüüd olukorda. Tuuakse välja, et tootmise võimalik taastamine Venezuelas võtab aastaid. Mõned OPEC‑i liikmed leiavad veel, et Trumpi tegevus võib häirida Venezuela naftatarneid Hiinasse, seetõttu peab Peking pöörama pilgu Pärsia lahe riikide poole. Sellegipoolest võib USA tegevus nõrgestada kartelli haaret naftaturu üle, kuna Venezuela tohutud varud satuvad Ühendriikide kontrolli alla.
Finantshiiglase JPMorgan analüütikute sõnul võivad Guyana (USA energiahiiglased mängivad seal olulist rolli), Venezuela ja Ameerika tootjate ühendatud naftavarud anda USA kontrolli alla umbes 30 protsenti kogu maailma kogutoodangust.
“See nihe võib anda USA-le suurema mõju turgude üle, hoides naftahindu madalal, samal ajal suureneb riiklik energiajulgeolek ning kujundatakse ümber rahvusvaheliste energiaturgude võimutasakaal,” teatasid JPMorgani analüütikud.
Nafta hind langes juba mullu ligi 20 protsenti, rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on praegu umbes 63 dollarit barreli kohta. JPMorgan hindab, et tänavu kujuneb Brenti keskmiseks hinnaks umbes 58 dollarit barreli kohta.
USA sammud annavad löögi ka Kremli rahakoti pihta, kuna sanktsioonid ja odav nafta on pannud põntsu Vene energiafirmade rahavoole. Venemaa suurimad energiafirmad on juba teatanud kasumi järsust langusest.