Üle nädala püsinud külmakraadid on toonud kaua oodatud uudise kalameestele – alates esmaspäevast võib ka Peipsi järvele peaaegu terves ulatuses kala püüdma minna. Lämmi- ja Pihkva järvel kehtis luba varem ja see on juba kaasa toonud ka esimesed piirikkumised.
Lämmijärvele võib minna juba 8. detsembrist, aga rõõmu on sellest kalameestele vähe, sest kogu järve jääosa on paksult kaetud rüsijää väljadega, mis tähendab, et kutselistel kaluritel on ülimalt keeruline panna sinna oma võrke ja ka hobikalurid peavad vaatama, kuidas üle nende rüsijääväljadel ukerdada, et järve keskpaika saada.
“Selline situatsioon on küll tõesti esimest korda. Pole näinudki niisugust jama, et ei pääse kaugemale. Väga raske on ligi pääseda,” lausus kalamees Tartust Harry Tikerpuu.
Rüsijää mõjutab ka piirivalve tööd.
“Jää tekkeperioodil õhuke, paarisentimeetrine või natukene peale jääkiht oli tekkinud Lämmijärvele ja siis olid põhja- ja kirdetuuled. Need panid selle õhukese kihi liikuma ja tänu sellele need rüüsiväljad tekkisid. Esimestele patrullidele, mis nüüd jääga on olnud, on olnud paras väljakutse nii meile kui ka kaluritele,” sõnas PPA Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.
Kalapüük käib aga siiski täie hooga. Harry tuli Lämmijärvele Tartust, sest veel esmaspäeva hommikul polnud ametlikku luba Peipsile minna.
“Kihk on ikka käia kalal, aga kuna mujal ei saanud, sest olid keelud peal, siis tuli siia tulla, kuigi kala, nagu väidetakse, hetkel väga ei ole,” ütles Tikerpuu.
Et kala esmaspäeval ei võtnud, kurtsid ka kolm sõpra Lätist Rezeknest, kes sõitsid Lämmijärvele jõudmiseks kolm ja pool tundi. Kuna teekond Lämmijärveni on pikk, tuldi kohe mitmeks päevaks.
“Meil on jää väga õhuke ja väga ohtlik. Praegu ei ole võimalik kuskil kala püüda. Siin on rohkem kalu ja puhkust, sellepärast olemegi siin,” sõnas kalamees Lätist Andris Raudovitš.
Piiriveekogudega on ka omad riskid. Seal sõidab Eesti piirivalve hõljuk ja Venemaa poole hõljukid. Pühapäeva hommikul sattusid viis lätlast kalapüügi käigus Venemaa territooriumile ja kohe on algamas kalameeste üleandmine Eesti poolele.
“Venemaa pool pidas nad kinni ja ilmselt nad ka administratiivkorras karistada said. Arvata võib, et ilmselt pimeduse tõttu lihtsalt ei märgatud režiimi ala tähistust,” lausus Ernits.
Jalgsi võib Peipsile väljuda Põlva, Tartu ja Jõgeva maakondade piires Meerapalust Raadna külani. Keelatuks jääb väljumine järve jääle Ida-Viru maakonnas.