Prokuratuurile, keskkriminaalpolitseile ning kaitsepolitseiametile edastatavad materjalid puudutavad OÜ Keeletunne esitatud arveid, mille tasumiseks kasutas riigikogu liige Lauri Läänemets kuluhüvitist. Andmed edastatakse, et uurimisasutustel oleks võimalik tuvastada, kas kuluhüvitist kasutati seaduspäraselt.
Läänemetsa sõnul on ta töövaidluskomisjonis Egle Heinsarega sõlminud kokkuleppe, et kumbki teemat ei kommenteeri.
Erikomisjoni liige Irja Lutsar tõi esile, et OÜ Keeletunne juhatuse liikme Egle Heinsari kinnitusel kasutas Läänemets kuluhüvitisi selliste kulude katteks, mis polnud seotud riigikogu liikme tööga. „Heinsar tunnistas avalikult, et vähemalt ühel korral, 2022. aasta juulis koostas firma Lauri Läänemetsale fiktiivse arve. Ent Läänemets ei kinnita, et oleks seadusvastaselt tegutsenud. Kuna sisuliselt on kaasus väga sarnane Kert Kingo omaga, siis peame vajalikuks edastada materjalid uurimisasutustele, et nood selgitaksid välja, kas maksumaksja raha kasutati otstarbepäraselt või mitte,“ selgitas Lutsar.
Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart kinnitas samuti, et tekkinud olukorras on vaja õigusselgust.
Läänemets ja Heinsar andsid korruptsioonivastasele erikomisjonile juhtumi kohta selgitusi 17. novembril 2025 toimunud istungil.
Läänemetsa süüdistati ümbrikupalga maksmises
Läänemets sattus kuluhüvitistega seotud süüdistuste alla möödunud aasta septembris. Õhtulehe andmetel maksis ta 2021–2022 toimetamisteenuste eest kokku 5000 eurot, millest suur osa maksti sularahas ametlike arveteta. Teenust pakkus väidetavalt Egle Heinsar, kes oli toona SDE liige, ent kandideeris loo avalikuks tulemise ajal Isamaa ridades.
Läänemets väitis toona, et kasutas kuluhüvitisi ametialase abi eest ja eeldas, et arved tasus ettevõtja. „Seega ostsin ma teenust eraisikuna ning tasusin selle eest ka eraisikuna – omavahelisel kokkuleppel maksin arved sularahas,“ kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias. „Arveid ma kunagi ei vajanud, sest mul polnud nendega midagi peale hakata. Seega mina ei oska täna öelda, kas Egle Heinsar need arved toona koostas ning oma ettevõtte alt vajalikud maksud tasus.“
Heinsar seevastu väitis, et tal ei olnud töövõtulepingut ja sularahas makstud summa ei põhinenud ettevõtte teenusel. Ta märkis, et riigikogu kuluhüvitiste sisse kantud arved ei kajasta tegelikku teenust, mistõttu võib tegu olla väärkasutusega. „Keeletunne OÜ pole kunagi ühtegi sularahamakset vastu võtnud. Kõikide tehingute aluseks on arved ja raha on alati makstud ülekandega,“ rääkis Heinsar. „Keeletunde arve juulist 2022 oli fiktiivne, selle aluseks polnud mitte teenus veebruarist juulini, vaid see oli eelneva töötasu võlgnevuse katteks.“
„Juhin tähelepanu, et Lauri Läänemets on väärkasutanud riigikogu kuluhüvitisi, esitades sinna kulusid, mis ei ole tõesed,“ märkis ta. Heinsar rõhutas, et pärast 2022. aasta veebruari ta Läänemetsale mingit töövõttu ei teinud ega talle kui eraisikule teenust ei osutanud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (105)