Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone maismaa osast on valmis saanud 110 kilomeetrit ja suur osa sellest on kaetud ka seiretehnikaga. Idapiir peaks praegusel kujul valmima järgmise aasta lõpuks. Samas otsib PPA nüüd lahendusi tõkete paigaldamiseks ka veepiirile.
Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone maismaaosa on peaaegu 135 kilomeetrit pikk ning läinud aasta lõpuks sai sellest 110 kilomeetrit valmis.
“Suur osa kilomeetreid on sellest ka juba kaetud uue modernse seirelahendusega. Seirelahenduste paigaldamine ülejäänud taristul jätkub ka järgnevatel aastatel,” lausus PPA piirivalve juht Veiko Kommusaar.
Kontrolljoone väljaehitamine käib Saatse piirkonnas mitmes etapis. Samal ajal kui ümber Saatse saapa rajatakse patrullteid, üle Piusa jõe uut ületussilda, käib Krabilova soole täiesti uue tee rajamine, mis tulevikus hakkab ühendama Saatse piirivalvekordonit Saatse piiripunktiga.
Patrullteed ehitataksegi välja põhimõttel, et piir oleks täies ulatuses läbisõidetav ja kiiresti ligipääsetav.
“Näiteks sillalt, mis üle Piusa jõe läheb, varasemalt autoga otse ei saanudki piiri valvamise vaates sõita. Pidime ringiga minema. Kui see valmib, saame siit ka mööda piiri sujuvalt edasi liikuda,” sõnas PPA Saatse kordoni juht Renet Merdikes.
Ühtlasi ehitatakse kontrolljoon välja ka nendel aladel, mis pidid esialgsete plaanide kohaselt minema Venemaaga peale piirileppe ratifitseerimist vahetusse.
Peale Saatse saapa juhtumit eelmise aasta oktoobris on ka nüüd viivitusaiad pandud Saatse saapaid läbiva maantee peale.
“Paralleelselt oleme siis uuendanud oma radaripositsioone, ehitame neid juurde kogu meie Narva jõe piiri ulatuses ja see toob siis endaga kaasa selle,
et me saame ka endale paremad silmad ja suudame ohtudele paremini ja adekvaatsemalt reageerida,” ütles Kommusaar.
Maismaa piiri viimane etapp on valdavalt soistel aladel ning selle väljaehitamine on rahastamise otsuse ootel. Kogu piiri väljaehitamine läheb maksma 185,1 miljonit eurot ja see loodetakse valmis saada järgmise aasta lõpuks, ent sellega piiri väljaarendamine ei lõppe. Sel aastal hakkab PPA katsetama piiritaristu paigaldamist veepiirile.
“See nüüd ei tähenda seda, et me veidi enam kui 200 kilomeetrit peaksime taristuga katma, aga mõned kriitilisemad kohad, kus vahemaad on võib-olla reageerimise mõttes väga väikesed, siis nendesse kohtadesse me neid katsetusi tegema hakkame,” lausus Kommusaar.