Hiina teatas kolmapäeval, et 2025. aasta oli ekspordile edukas ja kaubandusülejääk ulatus rekordilise ligi 1,2 triljoni dollarini. USA president Donald Trump kavatseb oma veel kolm aastat kestava ametiaja jooksul tööstushiiu hoogu pidurdada, suunates USA tellimused teistele turgudele.
Peking on suutnud Trumpi eelmise aasta jaanuaris alanud ametiajaga kaasnenud tollipingetele vastu seista. See on andnud Hiina ettevõtetele kindlust suunata fookus Kagu-Aasiasse, Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse, et USA tollimaksude mõju kompenseerida, kirjutab Reuters.
Kuna Peking panustab ekspordile, et leevendada kinnisvarasektori pikaajalist madalseisu ja kehva sisenõudlust, võib rekordiline ülejääk tekitada lisapingeid majandustes, mis tunnevad muret Hiina kaubandustavade, ületootmise ning ka oma liigse sõltuvuse pärast Hiina toodetest.
Kolmapäeval avaldatud tolliameti andmetest selgub, et tööstushiiu aastane kaubandusülejääk oli 1,189 triljonit dollarit. See summa on võrdväärne maailma 20 suurima majanduse hulka kuuluva Saudi Araabia sisemajanduse koguproduktiga. Triljoni dollari piir ületati esimest korda juba novembris.
“Maailmakaubanduse kasvutempo tundub olevat ebapiisav ning Hiina väliskaubanduse arengukeskkond püsib tõsine ja keeruline,” ütles Hiina tolliameti aseminister Wang Jun kolmapäevasel pressikonverentsil.
Siiski märkis ta, et tänu mitmekesisematele kaubanduspartneritele on Hiina riskitaluvus oluliselt paranenud ja väliskaubanduse alused on endiselt tugevad.
Maailma suuruselt teise majanduse eksport kasvas detsembris aastases võrdluses rahalises väärtuses 6,6 protsenti (novembris 5,9 protsenti). Reutersi küsitletud ökonomistid ootasid 3,0 protsendi suurust kasvu.
Hiina import kasvas 5,7 protsenti, mis on märgatav tõus võrreldes kuu varasema 1,9 protsendiga ja ületas ka 0,9-protsendist kasvuprognoosi.
“Tugev ekspordikasv aitab leevendada nõrka sisenõudlust,” ütles Pinpoint Asset Managementi peaökonomist Zhiwei Zhang. “Arvestades aktsiaturu tõusu ja stabiilseid USA-Hiina suhteid, hoiab valitsus tõenäoliselt vähemalt esimeses kvartalis senist makropoliitilist kurssi.”
Eksport kasvab ja Hiina haarab suurema turuosa
Hiina igakuine kaubandusülejääk ületas eelmisel aastal seitsmel korral 100 miljardi dollari piiri (2024. aastal vaid korra), mida toetas osaliselt nõrgenenud jüaan. See kinnitab, et kuigi Trump on piiranud USA-suunalist eksporti, pole tema tegevus Hiina laiemat kaubandust ülejäänud maailmaga märkimisväärselt kahjustanud.
Hiina eksport USA-sse langes 2025. aastal dollarites arvestatuna 20 protsent, import maailma suurimast majandusest vähenes aga 14,6 protsenti. Hiina tehastel õnnestus laieneda teistele turgudele: eksport Aafrikasse kerkis 25,8 protsenti ja Kagu-Aasia (ASEAN) riikidesse 13,4 protsenti. Eksport Euroopa Liitu kasvas 8,4 protsenti.
Teisipäeval avaldas Trump arvamust, et Hiina võiks oma turud Ameerika kaupadele avada. Päev varem oli ta ähvardanud kehtestada 25-protsendise tollimaksu riikidele, kes kauplevad Iraaniga, riskides sellega taas pingestada suhteid Pekingiga, kes on Teherani suurim kaubanduspartner.
Ökonomistid prognoosivad, et Hiina ülemaailmne turuosa suureneb sel aastal veelgi. Sellele aitavad kaasa Hiina ettevõtete rajatud tootmisüksused välisriikides, mis võimaldavad soodsamat ligipääsu USA ja Euroopa Liidu turgudele, ning suur nõudlus lihtsamate kiipide ja muu elektroonika järele.
Hiina autotööstus kasvatas eelmisel aastal eksporti 19,4 protsenti, jõudes 5,79 miljoni sõidukini; elektriautode eksport kasvas lausa 48,8 protsenti. Tõenäoliselt püsib Hiina kolmandat aastat järjest maailma suurima autoeksportijana, olles 2023. aastal Jaapanist mööda läinud.
Siiski on märke, et Peking mõistab vajadust tööstusekspordi kasvu pidurdada, et edu jätkuks. Riigi juhtkond on üha teadlikum ja räägib avameelsemalt Hiina majanduse tasakaalustamatusest ning maineprobleemidest, mida ülemäärane eksport põhjustab.
Pärast novembris avaldatud triljonilise ülejäägi uudist tsiteeriti riigitelevisioonis peaminister Li Qiangi, kes kutsus üles “aktiivselt laiendama importi ning edendama impordi ja ekspordi tasakaalustatud arengut”.
Riik kaotas ka päikeseenergiatööstuse subsiidiumilaadsed ekspordimaksude tagastused, mis on pikka aega olnud tüliõunaks EL-i riikidega.
Eelmisel kuul kiitsid seadusandjad heaks väliskaubanduse seaduse muudatused. Eelnõu läbis tavapärase kolme lugemise asemel kaks, mis on signaal Vaikse ookeani piirkonna kaubandusleppe liikmetele, et Hiina on valmis liikuma tööstussubsiidiumidelt vabana ja avatuma kaubanduse suunas.
Hoolimata Trumpi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi oktoobri lõpus sõlmitud aastasest vaherahust tollimaksude osas, kehtivad Hiina kaupadele USA-s endiselt 47,5 protsendi suurused tollimaksud. Analüütikute hinnangul on kasumlikuks eksportimiseks piiriks umbes 35-protsendine tollimaks.