Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosi saanud inimeste arv on viimastel aastatel kiires tempos kasvanud: kui veel 2020. aasta jooksul oli neid ligi 3500, siis 2024. aastal juba üle 12 800. Ühtlasi suurenevad igal aastal tervisekassa kulud ATH ravimitele.
Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel on ATH diagnooside arv viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. Kui 2020. aastal sai selle 2345 kuni 14-aastast last, siis 2024. aastal 3690 last ehk 57 protsenti rohkem.
Märksa drastilisem on täiskasvanute ATH diagnooside kasvutempo: 2020. aastal pandi see 1112-le alates 15 aasta vanusele inimesele, 2024. aastal oli neid aga juba 9121 ehk üle kaheksa korra rohkem. Andmeid, milline oli olukord möödunud aastal, TAI alles koondab.
Viimaste aastate andmeid võrreldes ilmneb, et kuue aasta eest oli ATH diagnoosi saanud täiskasvanute seas mehi üle kahe korra rohkem kui naisi, aga see vahekord on edasistel aastatel muutunud ja 2023. aastal kasvas naissoost uute ATH-ga patsientide arv juba meeste omast suuremaks.
Üle-eelmisel aastal olid ATH diagnoosi saanud täiskasvanutest veidi üle 4000 mehed ja pisut üle 5000 naised. Laste puhul panid arstid ATH diagnoosi ligi 2800 poisile ja veidi üle 900 tüdrukule.
Tervisekassa kulud ATH ravimitele on samuti aastatega kasvanud. 2020. aastal kulus laste soodustuse hüvitamiseks 2689 patsiendi tarbeks kokku üle 566 000 euro ning aasta hiljem oli patsiente 3163 ja tervisekassa kulu ravimitele üle 680 000 euro.
Täiskasvanutel tekkis võimalus ATH ravimeid soodustusega osta alates 2023. aastast ning seetõttu kerkisid alates sellest ajast ka tervisekassa kulud nende ravimite hüvitamiseks. 2023. aasta lõpuks oli laste ja täiskasvanute soodustust ATH ravimite ostmiseks kasutanud 8839 patsienti ja tervisekassa kulu ulatus ligi 1,39 miljoni euroni.
Mullu sai ATH ravimeid Eestis juba 17 236 patsienti, kelle ravimite tarbeks kulus tervisekassal 3,46 miljonit eurot. Need andmed pole aga lõplikud, sest kõik möödunud aasta raviarved ei ole veel tervisekassani jõudnud.
Soodusravimi saamine eeldab mitme kriteeriumi täitmist
Tervisekassa peaspetsialist Sander Rajamäe ütles ERR-ile, et täiskasvanul peab ATH raviks kasutatava metüülfendidaadi 75-protsendilise soodustusega saamiseks olema kahjustus mõõdukas kuni raske, haigus mõjutama elu mitut aspekti ning peab olema tõendatud, et haigus esines ka lapseeas.
Viimane punkt tingimustest on tekitanud arusaamatust, sest mõni psühhiaater on seda tõlgendanud kui juhist, et soodusravimi määramisel on vaja vestelda ka patsiendi vanemaga, kes saaks tema lapsepõlve kohta hinnangu anda.
Rajamäe märkis, et nii see siiski pole. Ravijuhise kohaselt peab täiskasvanu esmakordse ATH diagnoosi kinnitama psühhiaater ning diagnoosimine põhineb kliinilisel intervjuul, mille käigus täpsustatakse nii lapse- kui ka täiskasvanueas esinenud ATH sümptomid, ja vajaduse korral lisahindamisvahenditega kogutud teabel.
“Lapseeas esinenud ATH-le iseloomulike sümptomite ja toimetulekuraskuste meenutamine võib olla täiskasvanule endale keeruline, mispärast võib info täpsustamiseks kaasata diagnoosimisprotsessi tema lähedasi. Tõenduspõhise kognitiivse funktsiooni uuring võib anda täiendavat diferentsiaaldiagnostiliselt olulist infot, kuid ei ole ATH diagnoosi kinnitamise eelduseks,” rõhutas Rajamäe.
Ta lisas, et ravijuhisest tuleb aru saada nii, et kuigi diagnoosiks ja info täpsustamiseks võib kaasata inimese lähedasi, teeb otsuse diagnoosi osas arst.
“Kui lähedastelt ei ole mingil põhjusel võimalik sellekohast teavet saada, tuleb lähtuda kliinilise intervjuu käigus patsiendilt endalt saadud andmetest antud küsimuses. Ei metüülfenidaadi soodustingimustes ega ravijuhises ei ole öeldud, et ATH lapseeas esinemise tõenduseks sobib ainult lapsevanema kinnitus,” lausus Rajamäe.
Ta soovitas patsientidel, kes on oma psühhiaatrilt teistsugust infot saanud, selle murega tervisekassa poole pöörduda.
ERR-i teadusportaal on varem kirjutanud, et ATH on võrdlemisi uus diagnoos, mille tagamaid on seni uuritud eeskätt lastel. Samas on täiskasvanute ATH diagnooside arv kiiresti kasvanud kõikjal maailmas.
Mullu sügisel pälvis Tartu ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto 1,5 miljoni suuruse ERC-grandi, et viie aasta jooksul uurida täiskasvanute ATH tekkepõhjuseid ja -mehhanisme, kasutades nii geeniinfot kui ka keskkonna- ja elustiiliandmeid, sealhulgas andmeid nutiseadmete kasutamise kohta.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel esineb ATH umbes kaheksal protsendil alla 18-aastastest lastest, poistel mitu korda sagedamini kui tüdrukutel. Häire algab tavaliselt varases lapsepõlves ja püsib enamasti kogu kooliea vältel, kolmandikul kuni pooltel juhtudel ka täiskasvanueas.