Konkreetsete sammudena käesoleval aastal on plaanis täpsustada jahieeskirja, mis loob õigusliku aluse väikekiskjate küttimiseks kaitstavatel aladel, et tagada aladel kaitse-eesmärgiks olevate liikide säilimine. Fookuses on eelkõige nuhtlusisendid ning küttimisperiood pikeneb aprilli lõpuni.
Keskkonnaamet jätkab valitud kaitstavatel aladel väikekiskjate arvukuse piiramist looduskaitsetööna. Kaalumisel on väikekiskjate jahipidamise tingimuste sisseviimine riigimaadel valitud piirkondades. Samuti töötatakse lähiajal välja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted.
«Tulenevalt sellest, et marutaudi vastane vaktsineerimine on olnud tulemuslik ning huvi väikekiskjate naha vastu on vähenenud, siis on ka väikekiskjate arvukus kõrgem ja mõjud suuremad. Tuleb rõhutada, et tegemist on sihipärase looduskaitsemeetmega, mida rakendatakse lähtuvalt kaitstavate alade eesmärkidest ja kaitsekorralduskavadest, mitte üldise jahipidamisega,» rõhutas Kark. «Küttimise maht määratakse igal konkreetsel alal eraldi, lähtudes seire tulemustest ja kaitstavate liikide arvukusest.»
Intensiivseim küttimisperiood on november–märts, mil kiskjad on aktiivsemad ja lindude pesitsusperioodi ei segata.
Väikekiskjate arvukuse ohjamisest saavad kasu eelkõige ohustatud maaspesitsevad liigid nagu niidurüdi, mustsaba-vigle, suurkoovitaja, liivatüll, tutkas, rohunepp, lammitilder, tikutaja, hahk, väiketiir, rägapart, viupart, merivart, tõmmuvaeras, tõmmukajakas, laanepüü, teder ning metsis. Lisaks võidavad sellest ka ohustatud kahepaiksed.