Akkermann sõnas Delfile, et täna kell 14 esitab riigikogulane Tanel Tein (Eesti 200) eraldi eelnõu seadusest sõna „osavusmängude“ välja võtmiseks. „See variant oli puhtam,“ selgitas Akkermann, miks ei valitud teist teed ega lisatud hasartmängumaksu puudutav seadusemuudatus mõnda töös olevasse eelnõusse. Ta märkis, et teoreetiliselt oleksid riigikogu komisjonid olnud nõus appi tulema ja seadusemuudatuse mõne menetluses oleva eelnõuga liitma.

Akkermann lisas, et viga saab parandatud veebruarikuu jooksul. „Maks makstakse,“ kinnitas ta. „Kuidas see tehniliselt toimub, on alles arutamisel, aga riigile rahalist kahju tõenäoliselt ei teki.“

Hasartmänguseaduse näpuviga avastati selle nädala alguses. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) selgitas Eesti Ekspressile, et sai eelmisel nädalal kirja ühe kasiinofirma juristilt, kes oli värskest seadusest lugenud, et alates aasta algusest ei pea veebikasiinod makse maksma.

Pahanduse tõi seadusesse jõudnud lause, mis paneb paika maksu suuruse: „5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängu summast.“

Lause viitab punktile, kus öeldakse, et õnnemängude ja osavusmängude interneti teel korraldamisel maksustatakse panustest laekunud summa, millest on maha võetud võidud

Mure on nimelt selles, et uues seaduses on sõna „osavusmängud“. Akkermann selgitas, et seda ei tohiks aga sees olla, sest niimoodi tekib olukord, kus neti teel korraldatud õnnemängudel maksumäära pole. Kuigi seaduse vaatas üle hulk rahandusministeeriumi juriste, riigikogu liikmed ja presidendi kantselei, ei pannud keegi väidetavalt näpuviga tähele.

Rahanduskomisjoni liige ja hasartmängumaksu seaduse üks algataja Tanel Tein jäi viga kommenteerides esialgu napisõnaliseks. Kolmapäeva hommikul ei õnnestunud Delfil Teini telefonitsi tabada. Teisipäeval lausus Tein, et tal ei ole midagi teema puhul kommenteerida, kuna sai alles hommikul rahandusministeeriumilt ülevaate olukorrast.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Siiri Suutre sõnul oli tegemist inimliku eksitusega. „Eks neid (eelnõusid – toim) saadetakse kooskõlastusele, muudetakse ja kuskil see viga sinna sisse tekkis. Jäi kahjuks avastamata ja alles nüüd selgus,“ märkis ta.

Akkermanni sõnul pidi tänavu riigieelarvesse laekuma 27 miljonit eurot kaughasartmängumaksu. Iga kuu, mille eest ettevõtted maksu tasuma ei pea, toob riigile 2,25 miljonit eurot kahju.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (61)