Mälestusteenistusele olid kogunenud perekond, sõbrad ning arvukalt laskesuusatajaid. Pärast matuseid astus ajakirjanike ette Bakkeni koondisekaaslane Vetle Sjåstad Christiansen, kes ei suutnud pisaraid tagasi hoida.
„See oli fantastiline. Uskumatult väärikas austusavaldus, kus ilus ja kurb käisid käsikäes. See oli väga kurb, aga samas öeldi Siverti iseloomustamiseks nii palju häid ja õigeid sõnu,“ sõnas 33-aastane Christiansen. „Ta oli tõesti siiras ja aus inimene. Nagu matustel öeldi – ta polnud lihtsalt üks puuoks, vaid terve puu.“
Matustel oli läbivaks teemaks jõulud, mis polnud juhuslik, sest Lavazè kõrgmäestikulaagris rääkis Bakken koos teiste sportlastega sageli just jõuludest. Teenistusel kõlas ka tema lemmiklaul, Sivert Høyemi „Gje meg handa“.
Christianseni meelest oli eriti oluline, et hüvastijätul olid teisedki laskesuusatajad. „Kõik hullem on see, kui sa jääd leinas üksi. Kuid meie ümber olid inimesed, kes teadsid, mida teised tundsid. Piisas pilgust või kallistusest, mis andis jõudu ja tegi meid tugevamaks,“ ütles norralane.
Matustel viibis ka 27-aastane Sturla Holm Lægreid, kes jäi haiguse tõttu eelmisel nädalavahetusel Oberhofi MK-etapilt eemale.
„Ma polnud pärast juhtunud seda seltskonda näinud ja nendega kohtumine oli eriline. Tahtsin siin olla tema perekonna, meeskonna ja Siverti nimel. Minu jaoks oli oluline temaga hüvasti jätta,“ ütles Lægreid. „Sivert inspireeris mind, olin tema kõrval nii tõusudes kui ka mõõnades pärast haigust. Talle öeldi, et ta peaks alla andma ja midagi muud tegema, aga Sivert võitles edasi. Ta näitas, et kõik on võimalik ning tema lugu on võimas.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)