Vanemahüvitise ülempiir muutub alates 1. jaanuarist. Kui seni oli maksimaalne hüvitis kolmekordne keskmine palk ehk 5265,09 eurot kuus, siis uuel aastal on ülempiir kahekordne keskmine palk, 3806,10 eurot kuus. Uus piir rakendub kõikidele vanemahüvitise liikidele, sh emahüvitisele. Muudatus puudutab peresid, kelle laps sünnib 2026. aastal või hiljem.
Vanemahüvitis arvutatakse alati eelnenud kuu tulu alusel, mistõttu võib enne aastavahetust saadud kõrgem sissetulek mõjutada ühe kuu hüvitise suurust, kuid alates 2026. aastast arvestatakse hüvitist juba uue ülempiiri järgi.
Ülempiiri muutus vähendab ka lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse päevamäära. Lapsepuhkuse päevamäära ülempiiri summa oli 2025. aastal 87,75 eurot. Aastal 2026 on ülempiir 63,44 eurot. Puudega lapse vanema puhkuse päevamäära ülempiir oli 2025. aastal 251,72 eurot. Aastal 2026 on see 181,24 eurot.
Kaob vanemahüvitise tulu teenimise piir ning vanema sissetulekust olenemata hüvitist enam ei vähendata.
Kaob alaealise põhipuhkuse tasu hüvitamine. Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva, millest riik hüvitab tööandjale maksimaalselt 7 kalendripäeva. 2026. aastal on töölepingu seaduse muudatuse eesmärk vähendada alaealise põhipuhkuse kestvus 28 kalendripäevale. Seaduse jõustumisel ei hüvita riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb.
Maksuvaba tulu arvestamine. Alates 1. jaanuarist 2026 on tööealiste inimeste maksuvaba tulu kuni 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Muudatus puudutab tööealisi inimesi, kes saavad SKA-st tulumaksuga maksustatavat hüvitist ja ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka, näiteks vanemahüvitist või kahjuhüvitist. Selleks, et arvestus oleks inimese jaoks soodne ja korrektne, tasub maksuvaba tulu avaldus üle vaadata nii tööandja juures kui ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.