Volikirjade üleandmisele järgnenud vestluses käsitlesid suursaadik Hilpus ja president Parmelin Euroopa julgeolekuolukorda ning Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Suursaadik Hilpus rõhutas, et Ukraina igakülgne toetamine ja Venemaa järjepidev survestamine peavad jätkuma. Ta tunnustas Šveitsi panust Ukraina ülesehitamisse ning joondumist Euroopa Liidu Venemaa-vastaste sanktsioonidega.
Hilpus lisas, et nii Ukraina kui ka kogu Euroopa julgeoleku tagamiseks on hädavajalik saavutada õiglane ja püsiv rahu, mis tugineb OSCE aluspõhimõtetele. „Ukrainale tuleb tagada ka sellised julgeolekugarantiid, mis muudaksid Venemaa agressiooni kordumise ükskõik millise Euroopa riigi vastu võimatuks,” rõhutas ta. Šveits täidab sel aastal OSCE eesistuja ülesandeid.
Nõustuti, et regulaarne kahepoolne suhtlus on vajalik nii kõrgemal poliitilisel tasandil kui ka ametnike ja ekspertide vahel. President Parmelin tõstis esile Šveitsi toetust Eestile kui Euroopa Liidu liikmesriigile kahepoolse koostööprogrammi raames, mis keskendub sotsiaalsele kaasatusele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning võimaldab regulaarseid kontakte riikide vahel.
Vesteldi ka Eesti ja Šveitsi majandus- ning ärisuhete edendamisest. „Šveits on Eestile oluline ekspordipartner ja prioriteetne töösuund,” märkis Hilpus. „Möödunud aastal möödus 100 aastat Eesti ja Šveitsi kaubanduslepingu sõlmimisest ning Šveitsi investeeringud Eestisse on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, tõustes riikide edetabelis seitsmendale kohale. Soovime ärisidemeid Šveitsi partneritega veelgi süvendada, eriti digi-, küber- ja biotehnoloogia valdkondades.”
Arti Hilpus on sündinud 1972. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal ning Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse rahvusvahelise kursuse. 1996. aastal asus Arti Hilpus tööle välisministeeriumi personalibüroo direktori ametikohale, seejärel oli ta Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor (1999–2001 ja 2005–2006) ning julgeolekupoliitika büroo direktor (2006–2008). Aastatel 2001–2004 töötas ta diplomaadina Berliini saatkonnas. Arti Hilpus on olnud aastatel 2009–2012 suursaadik Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Aastatel 2012–2015 oli ta suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias, Montenegros ja Serbias, aastatel 2015–2018 suursaadik Venemaal, aastatel 2018–2022 suursaadik Lätis. Enne praegusele ametikohale asumist oli Hilpus aastatel 2022–2025 välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna relvastuskontrolli büroo direktor. Alates 2025. aasta sügisest on Hilpus lisaks Šveitsile Eesti suursaadik Austrias ja Viinis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Ta resideerib Viinis.