Anonüümseks jäänud USA ametnik ütles Reutersile, et Ühendriigid tõmbavad osa isikkoosseisu regiooni põhibaasidest välja ettevaatusabinõuna, võttes arvesse regioonis kasvanud pingeid.
„Kõik märgid näitavad, et USA rünnak on peatne, aga see on ka see, kuidas see administratsioon käitub, et hoida kõiki ärevil. Ettearvamatus on strateegia osa,“ ütles Reutersile lääne sõjaväeametnik.
Iraan sulges öösel põhjendust esitamata neljaks tunniks oma õhuruumi. Tsiviillennukid suunati sel ajal Iraanist põhjast ja lõunast mööda. Õhuruum avati uuesti pärast kella 7 kohaliku aja järgi.
USA president Donald Trump ütles aga Valges Majas, et on võtnud Iraani kriisi suhtes hoiaku „vaatame ja näeme“.
Trump ütles ajakirjanikele, et talle on öeldud, et meeleavalduste mahasurumine Iraani valitsuse poolt on vaibumas ja et ta usub, et praegu ei ole plaani meeleavaldajate ulatuslikuks hukkamiseks.
Küsimusele, kes seda talle ütles, vastas Trump, et „väga tähtsad allikad teiselt poolelt“.
Trump ei välistanud võimalikku USA sõjategevust, öeldes, et „me vaatame, milline see protsess on“, ja lisas, et tema administratsioon on saanud Iraanist „väga hea avalduse“.
Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles eile, et Iraanil ei ole plaani inimesi üles puua.
„Ei ole üldse mingit poomisplaani,“ ütles Araghchi intervjuus Fox Newsile. „Poomine ei tule kõne allagi.“
Norras asuva Iraani Inimõiguste Seltsi teatel on poomised Iraani vanglates tavalised.
Kaks Euroopa ametnikku ütlesid Reutersile, et USA sõjaline sekkumine võib tulla 24 tunni jooksul. Üks Iisraeli ametnik ütles samuti, et näib, et Trump on otsustanud sekkuda, kuigi ulatus ja ajastus on ebaselge.
Katar teatas, et isikkoosseisu väljatõmbamine USA Lähis-Ida suurimast, Al Udeidi lennubaasist toimub praeguste regionaalsete pingete tõttu.
Kolm diplomaati ütlesid Reutersile, et osal isikkoosseistust kästi baasist lahkuda, kuigi ei olnud märke, et suurt hulka sõdureid oleks viidud bussidega jalgpalliväljakule ja kaubanduskeskusse, nagu toimus enne Iraani ründamist eelmisel aastal.
Ka Suurbritannia viis osa isikkoosseisust Katari lennubaasist minema, teatas The I Paper. Briti kaitseministeerium ei kommenteerinud.
Iraani ametniku sõnul on massimeeleavalduste käigus hukkunud üle 2000 inimese. Inimõiguslaste sõnul on hukkunuid üle 2600.
Iraani relvajõudude staabiülem Abdolrahim Mousavi ütles, et Iraanis ei ole kunagi olnud sellist hävingut, ja süüdistas välisvaenlasi.
Iraani võimud on süüdistanud rahutuste õhutamises USA-d ja Iisraeli ning nimetanud meeleavaldajaid terroristideks.
Anonüümseks jäänud Iraani kõrge ametnik ütles Reutersile, et Teheran palus USA liitlastel Lähis-Idas hoida ära USA rünnak Iraani vastu.
„Teheran on öelnud regiooni riikidele alates Saudi Araabiast ja AÜE-st kuni Türgini, et USA baase nendes riikides rünnatakse“, kui USA Iraani ründab, ütles see ametnik.
Ametnik lisas, et otsekontaktid Iraani välisministri Araghchi ja USA eriesindaja Steve Witkoffi vahel on katkenud.
Iraani võimud on püüdnud näidata, et neil on endiselt rahva toetus. Iraani riigitelevisioon näitas suuri matuserongkäike Teheranis, Isfahanis, Bushehris ja teistes linnades, kus inimesed lehvitasid riigilippe ning kandsid kõrgeima juhi, ajatolla Ali Khamenei pilte ja meeleavalduste vastaseid loosungeid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)