Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seireteenistuse värsked andmed kinnitavad, et 2025. aasta oli soojuselt mõõtmisajaloo kolmas. Samas tähistab see märgilist muutust: kui varasemaid rekordeid aitasid püstitada looduslikud ilmastikunähtused, siis nüüd püsib planeet rekordiliselt soe ainuüksi inimtegevuse toel.
Möödunud aasta keskmine õhutemperatuur oli 14,97 °C ehk 1,47 kraadi kõrgem kui tööstusajastu-eelsel ajal. Näitaja jäi vaid alla 2023. ja 2024. aastale, mis hoiavad vastavalt 1,48 °C teist ja 1,60 °C esimest kohta. Erinevalt eelnevatest rekordiaastatest ei kergitanud 2025. aasta teise poole temperatuuri aga Vaikse ookeani pinda soojendav ilmastikunähtus El Niño.
Ookeanides valitsesid aasta vältel pigem neutraalsed olud või jahutav La Niña, mis globaalset keskmist temperatuuri reeglina alandab. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kuhjumine on muutunud seega sedavõrd domineerivaks jõuks, et suudab looduslikke kõikumisi varjutada.
Uus normaalsus tähendab ühtlasi sümboolset hüvastijättu Pariisi kliimaleppe ideaaliga. Riigid leppisid 2015. aastal kokku, et globaalset soojenemist püütakse hoida tunduvalt alla kahe kraadi, eelistatavalt 1,5 kraadi piires.
Copernicuse direktori Carlo Buontempo sõnul on viimase piiri ületamine sisuliselt vältimatu. Edaspidi on küsimus vaid selles, kuidas suudab inimkond tekkinud ülelööki ja sellega kaasnevaid riske hallata. Mida pikemalt ja kõrgemalt temperatuur piiri ületab, seda suuremaks kasvab oht pöördumatuteks muutusteks ökosüsteemides.
Eestist ja Euroopast
Üleilmne trend ei läinud mööda Eestistki. Keskkonnaagentuuri andmetel oli 2025. aasta Eesti keskmine õhutemperatuur 8,0 kraadi, mis on normist 1,6 kraadi kõrgem ja paigutub 1922. aastast alanud mõõtmisajaloos soojuselt kolmandale kohale. Veel soojem oli vaid aastatel 2020 ja 2024. Seejuures oli möödunud aasta eranditult kõigis Eesti seirejaamades soojuselt esikolmikus.
Temperatuuri hoidsid üleval peamiselt soojad suvekuud, eriti juuli, mille keskmine temperatuur ulatus 19,2 kraadini. Ainsana pakkus suuremat leevendust veebruar, mis oli aasta ainus kuu, kus keskmine temperatuur langes miinuspoolele. Kuu keskmise õhutemperatuuri normi järgi oleks pidanud olema miinuspoolel veel lisaks jaanuar, märts ja detsember.
Sarnaselt ülejäänud maailmale oli ka Euroopa jaoks 2025. aasta mõõtmisajaloo soojuselt kolmas, jäädes alla vaid kahele eelnevale aastale. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 8,0 °C, mis ületas viimase kolme kümnendi (1991–2020) keskmist 1,6 kraadi võrra.
Kõrged temperatuurid koos tuuliste ja kuivade oludega lõid soodsa pinnase laiaulatuslikeks maastikupõlenguteks. Selle tagajärjel paiskus atmosfääri rekordilisel hulgal süsihappegaasi. Euroopa põlengutest tingitud süsinikuheitmed olid suurimad, mida on 23 aasta pikkuse seireajaloo vältel mõõdetud. Põlengusuits halvendas märgatavalt õhukvaliteeti, seades ohtu inimeste tervise nii kohalikul tasandil kui ka kaugemal.
Merel ja maismaal
Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide rasket saavutatavust peegeldab ka aastaga maailmamerre talletunud soojushulk. Teadlaste analüüs näitab, et ookeanide soojussisaldus jõudis 2025. aastal ajaloo kõrgeimale tasemele. Ainuüksi ookeanide pealmine kahekilomeetrine kiht neelas mullu 23 zettadžauli (ZJ) võrra rohkem energiat kui aasta varem. Lisandunud soojushulk on ligikaudu 37 korda suurem, kui tarbis inimkond energiat terve 2023. aasta jooksul.
Seni on toiminud ookeanid mahuka soojussalvestina, neelates endasse ligi 90 protsenti kasvuhoonegaaside kinni püütud lisaenergiast. Teisalt kiirendab vee soojuspaisumine merepinna tõusu ja lõhub hapraid ökosüsteeme.
Oma lõivu maksavad õhku paisatud kasvuhoonegaaside eest aga ka juba inimesed ise. Copernicuse andmetel koges 50 protsenti planeedi maismaast mullu ebatavaliselt palju päevi, mil tajutav temperatuur ületas 32 kraadi piiri. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liigitab piiri tugevaks kuumastressiks ning peab seda peamiseks ilmastikust tingitud surmapõhjuseks maailmas.
Kui Euroopas ja Eestis tähendasid soojemad olud eeskätt ebamugavust, siis mitmel pool mujal maailmas muutus olukord eluohtlikuks. Põhja-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja suures osas Austraalias registreeriti varasemast rohkem päevi, mil tajutav temperatuur tõusis äärmusliku kuumastressi tasemele ehk üle 46 kraadi.