Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmm (Keskerakond) kritiseerib eelmise linnavalitsuse otsust liita Vene ja Salme kultuurikeskused sihtasutusega Tallinna Kultuurikatel. Haukanõmme sõnul on reformi tagajärjel toimunud sisuline lammutustöö.
Haukanõmm nentis, et otsus ühendada kogukondlikud kultuurimajad Kultuurikatlaga on kaheldava väärtusega ning tehtud poliitilistel põhjustel, jättes sisu tahaplaanile. Tema hinnangul ei ole praegune olukord toonud kaasa arengut, vaid pigem vastupidist.
“Sellist sisulist arengut ei toimu, pigem toimub lammutamine ja tuleb väga tõsiselt kaaluda, kuidas me sellega edasi läheme. Ma mõtlesin selle all, et eelmiselt linnavalitsuselt on antud suunised, et kõik seal varem olnu tuleb lammutada, tuleb lõpetada. Me näeme, kuidas toimus ka eri organisatsioonide selline kergelt majast väljasuunamine. Ma ei pea seda mitte mingilgi moel nagu sisuliseks tegevuseks. See oli kantud poliitilisest tuulest,” kirjeldas Haukanõmm.
Abilinnapea lisas, et eelmine lähenemine oli liiga järsk ja sisusse mitte süvenev.
“Tahame praegusel hetkel vaadata väga tõsiselt sinna sisse, mis seal toimub. Kuidas seda maja tulevikus sisustada, millised on seal need tegevused, kas sellel majal on näiteks mingi fookus või suund. Aga selline suhtumine, et kõik, mis oli varem, on valesti, kõik, mis varem oli, on halvasti, lammutame ära, aga sisusse ei süvene – see ei ole minu arvates kõige vastutustundlikum käitumine,” ütles ta.
Juhtimine tuleks tuua kogukonnale lähemale
Haukanõmm ei usu, et praegune tsentraliseeritud juhtimismudel oleks toonud loodetud kokkuhoidu, kuna vaatamata strateegilise juhtimise viimisele Kultuurikatlasse, on kohapealsed juhid endiselt alles. Tema visiooni kohaselt peaksid kultuurikeskused kuuluma linnaosade, mitte keskse sihtasutuse alla.
“Ma kahtlen selle otsuse mõistlikkuses ja mina näen küll, et Salme kultuurikeskus näiteks võiks olla siiski Põhja-Tallinna linnaosa vastutusalas täpselt samamoodi nagu meil on Kaja kultuurikeskus või ka Nõmme kultuurikeskus. Mis puudutab nüüd Mere kultuurikeskust, siis see on natukene keerulisem, aga ma ei välistaks ka seda, et see võiks kuuluda kesklinnale ja tuua ka selle siis kogukonnale lähemale,” pakkus Haukanõmm võimaliku lahenduse.
Rääkides Mere kultuurikeskuse sisulisest tulevikust, näeb abilinnapea seda koduna erinevatele Tallinna rahvusvähemustele, kuid rõhutab, et see ei tohi tähendada eraldatust Eesti kultuurist.
“Meil on vaja ka seda kohta, kus me räägime laiemalt mitte ainult Mere kultuurikeskusest, aga vaatame seda pilti laiemalt. Meil on erinevaid rahvusvähemusi Tallinnas ja neid on väga palju, kes ka vajavad kohta, kus tegutseda. Aga ka neil peab olema see üks kodu, aga see ei tähenda seda, et Eesti kultuur, Eesti teater ja kõik peab olema Mere kultuurikeskusest eemal. Kindlasti mitte, see peab olema maja, mis on avatud kõigile,” selgitas Haukanõmm oma nägemust.
Linnahalli ja Maarjamäe tulevik külmutatud
Rääkides Tallinna suurtest investeeringuobjektidest, tunnistas Haukanõmm, et linnahalli tuleviku osas valitseb endiselt teadmatus ja eelarvelisi otsuseid tehtud ei ole. Tema sõnul on praegune eesmärk hoone säilitamine.
“Kui mõelda 2026. aastale, siis linnahalliga tegelikult ei ole otsuseid langetatud. Kaheldamatult on see liiga kaua veninud, aga kui me räägime eelarvest, siis siin ei ole otsuseid tehtud ja praegusel hetkel tuleb säilitada olemasolevat,” nentis Haukanõmm.
Abilinnapea võrdles linnahalli olukorda Maarjamäe kompleksiga, nimetades mõlemat objekti külmutatuks.
Samuti on takerdunud linna vaidlused riigiga Maarjamäe obeliski ja memoriaalikompleksi üle. Haukanõmme sõnul pole läbirääkimised võrreldes eelmise abilinnapea ajaga edasi liikunud, kuid tema isiklik nägemus pooldab ala täielikku ümbermõtestamist.
“Need vaidlused ei ole ju võrreldes eelmise abilinnapeaga ju väga palju edasi kuhugi jõudnud. See arutelu linna ja riigi vahel jätkub, need on täpselt samas seisus, kus nad on olnud varem. Mina olen väljendanud seisukohta ka, et sellest võiks kujundada selline mälumaastiku ala. See vajab ümbermõtestamist, ümber sõnastamist ja kindlasti ka lahtilaskmist sellisest praegu selle ala kohal hõljuvast aurast,” rääkis Haukanõmm.
Haukanõmm lisas, et kuigi ühtegi ametlikku otsust kompleksi saatuse või omandivormi kohta tehtud ei ole, peavad läbirääkimised riigiga jätkuma.