Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Soomes ei ole viimastel päevadel tuuleenergia tootmise prognoosid paika pidanud. Soome süsteemioperaatori Fingridi prognoosid tuginevad ilmaennustustele ning tuuleenergia tootjate esitatud andmetele.
Leht toob välja, et näiteks 9. jaanuaril kell 18.00 oli Fingridi tuuleenergia prognoos 2780 megavatti, kuid tuulikud tootsid 5700 megavatti, mistõttu alahindas prognoos tegelikku tuuleelektri tootmist ligi 2900 megavati võrra.
Kuna tuuleenergia prognoosid mõjutavad ka elektri börsihinda, siis tekib küsimus, kas tarbijad maksid vale prognoosi tõttu liiga kõrget hinda. Börsil kaubeldava elektri hind kujuneb eelmisel päeval tehtud pakkumiste põhjal. Kui eeldatakse, et elektrit on vähem saadaval, siis tavaliselt selle hind ka tõuseb.
Fingridi juhtiv ekspert Jyrki Uusitalo tõi välja, et prognoos põhineb ilmaennustustel ja tootjate andmetel. Turuosalised kasutavad ka oma prognoose. Tema sõnul luuakse prognoos Fingridi teenuses automaatselt ning käsitsi sellesse mingeid muudatusi ei tehta.
Prognoosivead ei ohusta elektrisüsteemi toimimist. Uusitalo sõnul teevad turuosalised oma prognoose ise ning Fingridi oma on vaid üks allikas. Seetõttu on selle mõju elektrienergia turul tehtavatele pakkumistele piiratud.
Samuti tasakaalustatakse turgu lisaturgude toel, näiteks päevasisese kauplemise abil. Kui lisapakkumine langetab hinda, tuleb juurde ka ostjaid.
“Kaugküttevõrgud kütavad selles olukorras elektriga töötavaid veekatlaid ja energiasalvestid laadivad akusid,” selgitas Uusitalo.
Uusitalo sõnul on ületootmisega alati lihtsam toime tulla kui olukorraga, kus tootmine jääb prognoositust väiksemaks. Ta tõi siiski välja, et turul on ka ettevõtteid, mis vähendavad puudujäägi korral oma tarbimist. Nad võivad eelmisel päeval ostetud elektrienergia turule tagasi müüa, kui hind tõuseb sobivale tasemele.