Dokfilmi “Minu pere ja muud klounid” režissöör Heilika Pikkov rääkis Vikerraadios, et klounipaari Piibu ja Tuudu elust filmi tegema tõukas teda soov teada saada, kuidas hoida tasakaalus südant sütitavat kirge ja pereelu. Pikkovi sõnul õppis ta filmi tegemise käigus rõõmu tundma argipäeva ilust.
“See oli üks tohutu armastuse tulv, mis meile kaela sadas,” ütles režissöör Heilika Pikkov päev pärast dokumentaalfilmi “Minu pere ja muud klounid” esilinastust. “Mitte ainult mulle ja filmi meeskonnale, aga ka perele, kellest me oleme oma filmi teinud.”
Filmi meeskond on Pikkovi sõnul väga väike. “Meie režissöör Liina Särkineniga oleme vedurid seal ees, aga kuna film on väga isiklik ja intiimne lugu ühest perekonnast, siis on täiesti arusaadav, et tähelepanu on heas mõttes jagunenud perekonna ja filmi meeskonna vahel,” tõi Pikkov välja.
Filmil on päris pikk ajaline dimensioon, kokku on monteeritud materjal, mida meeskond ise viie aasta jooksul filmis, kokku üle 50 võttepäeva kui ka perekonna arhiiv, mis ulatub aega, mil Haide Männamäe ja Toomas Trossi lapsed Emma, Siim ja Anni olid väikesed. Koroona ajal filmis pere enda tegemisi ise. “Ühel hetkel seisime Liinaga selle tohutu materjalimäe ees.”
Pikkovi sõnul tuli neil Liinaga filmiidee peaaegu samal ajal ning nad mõlemad tunnevad sama kaua ka Haidet ja Toomast, sest tegus klounipaar on olnud nende õpetaja. “Haide ja Toomas võtsid meid kohe oma perre vastu, kui olid filmiideele oma “jah” sõna öelnud. Me panime endale ajaliseks raamiks vanima lapse Emma gümnaasiumi lõpetamise. Kujutasime endale ette, et kui esimene laps lendab perest välja, siis see muudab kindlasti ka pere dünaamikat,” selgitas Pikkov, miks nad nii pikki aastaid pere tegemisi filmisid.
Pere juures filmimas käis võttemeeskond Pikkovi sõnul väga kammerliku tiimiga, et hoida rahulikku ja intiimset õhkkonda. “Meil ei olnud isegi helirežissööri kaasas.”
Koostöös vaimse tervise portaaliga peaasi.ee on filmi juurde valmimas ka õppematerjalid. “Meil endil on see sisemine veendumus, et see on film, mida võiks käia klassiga vaatamas ja pärast koos õpetajaga arutleda teemadel, mis tänapäeva noortele väga korda lähevad, ärevus, peresisesed suhted,” tõi Pikkov välja. “Samas ei ole see film nii tõsine, et noor lahkuks kinost väga masendununa. Algklassidele see film ei sobi, pigem alates 6. klassist,” tõdes Pikkov. “Natuke peaks elukogemust olema, väike vaataja kindlasti ootab sealt Piipu ja Tuutu, keda filmis on väga vähe.”
Nii Pikkov kui Särkinen on emad ja see on üks suur põhjus, miks Piibu ja Tuudu pere teema neid üldse kõnetas. “Meid käivitas küsimus, kuidas tervikpilti koos hoida. Sul on omad unistused, kirg millegi vastu, kuskil on majanduslik reaalsus, muud väljakutsed elus, pere. Kuidas kõige sellega hakkama saada, kuidas kõike balansis hoida. Haide ja Toomase elu kohati lähebki balansist välja, nad ei jõua ise sellel järge hoida, nad ei märka, et kuskilt hakkab see perepool balansist välja minema, aga lõpuks saab kõigest üle, kõike saab lahendada,” ütles Pikkov. “Emma puhul kuhjubki kõik aastate jooksul, mille all ta lõpuks murdub, aga siis tuli pere kokku ja nad said sellest koos üle.”
Filmi tehes mõtles Pikkov väga palju ka enda pere peale. “Ka mu abikaasa Ülo Pikkov on režissöör, seepärast ongi väga tähtis ära tajuda, kes võtab perekoormat rohkem enda peale, kui teisel on hetkel rohkem tööd,” ütles Pikkov.
Pikkovi sõnul monteeris ta filmi Ameerikas. “Mul oli seal ruumi mõelda,” on Pikkov tänulik. “Liina monteeris Madli Läänega Eestis ja mina siis Ameerikas, meil oli kõik ära jagatud.”
“Ma unistan igapäevasest tasakaalust, mis mõnel päeval õnnestub ja mõnel päeval mitte. Noore filmitegijana, enne oma läbilöögifilmi “Õlimäe õied” valmimist olid mul hästi suured erialased ambitsioonid. Esimene laps oli juba sündinud, teine kohe sündimas. Paralleelselt sellega püüdsin ma ka filmitegijana pildile saada, aga see on nüüd kuidagi lahtunud, muutunud vähemtähtsamaks. Argipäeva rõõm on muutunud tähtsamaks ja sellepärast on sündinud ka selline film nagu “Minu pere ja muud klounid”. Iga teema tuleb su ellu just sel hetkel, kui sa seda vajad, kui sa selleks avatud oled.”