Alutaguse rahvuspargi laienemine valdavalt riigimaa arvelt tagab parimal võimalikul moel avaliku huvi ja väärtuslike loodusobjektide kaitse, seadmata üleliigseid piiranguid eramaaomanikele, kirjutab Hanno Zingel.
Rahvusparkide loomise eesmärk on leida, säilitada ja tutvustada Eestis paiku, kus on kokku koondunud just selle piirkonna ja kogu riigi jaoks omased loodus- ja kultuuriväärtused. Rahvuspargid hõlmavad meie kodumaale kõige iseloomulikumad alad.
Kuigi kaugelt võivad paista ainult Ida-Virumaa suitsevad korstnad, kõrged aherainemäed ja ulatuslikud kaevandused, on piirkonnas ka Eesti mõistes unikaalne Alutaguse piirkond.
Teadmiseks inimestele, kes pole Alutaguselt pärit või seal ringi liikunud, seal asub muu hulgas Eesti pikim liivarand Peipsi kaldal, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti järvederohkeim maastik Kurtnas, meie ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Eesti teiseks kõrgeim oos Täriveres, aga ka Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatus.
Tegemist on kiviajast alates asustatud piirialaga, kus ajalooliselt on puutunud kokku erinevad rahvad, usundid ja kultuurid, muuhulgas poluvernikud ja vanausulised. Alutagusele jäi ka soome-ugri rahva, vadjalaste ajalooline asuala. Rahvuspargis asub nende sajanditepikkune matmispaik, Eesti suurim kääbaskalmistu Jõugal.
Vadja keelt kohtab praegu Alutagusel veel üksikutes kohanimedes, küll aga on rahvuspargi üheks ülesandeks meile meelde tuletada selle põneva rahva mälestust siin. Ka meie vanimad pärimused Kalevipojast on kogutud just Alutaguselt.
Piirkonna unikaalsusest saadi aru juba 1920. aastate alguses, mil Tartu Ülikooli juures asuval Eesti Loodusuurijate Seltsil oli idee luua Paasvere lähedusse Eesti esimene rahvuspark, mille rajamine toona siiski ei õnnestunud, majanduslikel põhjustel lükati plaan kõrvale.
Idee juurde jõuti tagasi 2017. aasta lõpus keskkonnaministeeriumis. Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal, 2018. aasta novembris Alutaguse rahvuspark ka sündis. Nii loodigi Ida-Eesti maastike ning pärandkultuuri kaitseks Alutaguse rahvuspark rõhutamaks tõsiasja, et Ida-Virumaa pole Eestile pelgalt tööstusmaastik, vaid ka imelise looduse ja ülimahuka kultuuripärandiga piirkond.
Rahvuspark loodi olemasolevate kaitsealade, eelkõige sookaitsealade – nagu suurepinnalised Agusalu, Puhatu ja Muraka looduskaitsealad – põhjal, mistõttu oli metsade esindatus rahvuspargis tagasihoidlik. Metsade osakaal seal on vaid 42 protsenti, sellestki enamus hõredad soometsad.
Aastal 2020 tegi Eestimaa Looduse Fond ettepaneku liita rahvuspargiga ka seda ümbritsevad väärtuslikud metsaalad nii, et saaksime tulevikuski rääkida mitte ainult soodest, vaid ka põlistest Alutaguse laantest, mis oleksid heidutuseks ka Ida poolt tulenevale sõjalisele ohule, nagu see ajalooliselt on olnud.
Aastal 2020 tegi Eestimaa Looduse Fond ettepaneku liita rahvuspargiga ka seda ümbritsevad väärtuslikud metsaalad, nii, et saaksime tulevikuski rääkida mitte ainult soodest, vaid ka põlistest Alutaguse laantest.
“Leiti, et ettepanekuala on looduskaitseliselt oluline ning Alutaguse rahvuspargi laiendamine suures osas põhjendatud.”
Ettepanekule järgnevalt hindas keskkonnaamet erinevaid teaduseksperte kaasates laiendusettepaneku otstarbekust. Hinnang sedastas, et kaitstavate elupaikade praegune isoleeritus ja seega ka olemasolevad kaitsemeetmed perspektiivis piirkonna loodusväärtuste säilimist ei taga. Leiti, et ettepanekuala on looduskaitseliselt oluline ning Alutaguse rahvuspargi laiendamine suures osas põhjendatud.
Esialgsest ettepanekualast arvati välja kaevanduslubadega kaetud alad, Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonnad ning reeglina ka eramaad. Plaani kohaselt hõlmatakse rahvusparki ligikaudu 170 ruutkilomeetrit kaitserežiimita metsa- ja sooalasid riigimaadel, uusi kaitseta eramaid sisaldub ettepanekus 24 hektarit.
Laienduse peamine eesmärk on sidusa, ökoloogiliselt toimiva Alutaguse metsalaama püsimajäämine, samuti tagatakse nii parem kaitse enam kui kuuekümnele ohustatud ja kaitstavale liigile, nagu kaljukotkas, rabapüü, lendorav, metsis, teder, laanepüü, must-toonekurg. Need on olendid, kes kohanenud eluga Alutaguse suurtes, taigailmelistes metsades.
Rahvuspark soodustab loodusturismi arengut, suureneb piirkonna atraktiivsus nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas ja mujalgi. Rahvuspargi laiendamine üheks terviklikuks alaks võimaldab pakkuda mitmekesisemaid looduselamusi, toetab säästlikku ettevõtlust ning aitab kaasa kohaliku kogukonna kodutunde püsimisele.
Rõhutame, et Alutaguse rahvuspargi laienemine valdavalt riigimaa arvelt tagab parimal võimalikul moel avaliku huvi ja väärtuslike loodusobjektide kaitse, seadmata üleliigseid piiranguid eramaaomanikele. Väheoluline pole ka asjaolu, et Alutaguse rahvuspark kestliku looduskasutuse sümbolina tasakaalustab Ida-Viru maakonna kavandatud või kavandamisel olevaid arendustegevusi. Meenutame ka, et siinsed läbipääsmatud soo- ja metsamaastikud on eestlastele läbi aegade pakkunud kaitset välisvaenlaste eest ja hästi hoituna pakuvad seda tulevikuski.
Kui tihti väidetakse, et inimene justkui polegi enam tähtis ja kaitsta tuleb kõiki teisi, siis meie terved ja mitmekesised ökosüsteemid tagavad ka inimeste heaolu. Seda eriti muutuvate ilmaolude, intensiivse tarbimise ja loodusressursside ülekasutamise vaatest. Pingelistel aegadel otsitakse ikka leevendust ja energiat loodusest ning kindlasti on meie rahvuspargid rahvuslik väärtus, mis avavad ja tutvustavad Eestit ja meie kultuuri.