Läti muudab nelja aasta jooksul haiglavõrku. Ühtki tervishoiuasutust ei suleta, küll aga vaadatakse ümber nende osutatavad teenused, erakorralise abi osutamine, haiglate koostöö ja rahastamine.
Läti haiglad jagunevad praegu neis osutatavate teenuste põhjal viide etappi, 2029. aastaks jääb alles kolm – tipp- ehk ülikoolihaiglad, regionaal- ja kohalikud haiglad.
Praegune süsteem on segane ja ei toimi. Kõige nõrgema taseme EMO-sse toob praegu kiirabi keskmiselt ühe patsiendi viie päeva jooksul, pooled viiakse neljanda ja 32 protsenti kõrgeima ehk viienda taseme haiglasse.
Probleem on selles, et väiksemad haiglad ei paku teenuseid, mida peaks – nädalavahetustel pole tihti võimalik uuringuid teha ja kohal pole vajalikke tohtreid. Paljud suunduvad EMO-sse ise ja jäävad haiglate vahel seiklema, aeg terviserikke leevendamiseni aga venib.
“Nende jaoks, kes pöörduvad ise EMO-sse, on olukord eriti hull. Patsient läheb keset ööd haiglasse, teades, et seal on arst. Siis aga selgub, et ta peab hakkama
otsima sõiduvõimalust teise haiglasse. On juhtumeid, kus patsient on abi saamiseks sõitnud läbi koguni kolm tervishoiuasutust. Ta otsib arsti, kuigi on internetis vaadanud, et ta peaks seal kohal olema. Tegelikult aga pole,” ütles Läti terviseminister Hosams Abu Meri.
Haiglareformi käigus luuakse selgus, millist abi millise haigla EMO-st saab, tervishoiuasutuste ja kiirabi vahel luuakse parem koostöö, et patsient satuks kohe õigesse kohta. Eesmärk on pakkuda kvaliteetset abi võimalikult elukoha lähedal, vähendada kiirabiautode pikki sõite ja ravida kergemaid juhtumeid madalama etapi haiglais.
“On väga tähtis, et väljaspool Riiat – regionaal- ja väikehaiglais – oleks kvaliteetne ja kindel teenus. Praegu aga näeme, et seda pole,” märkis terviseminister.
Tervishoiutöötajate ametiühingud loodavad, et neid kutsutakse ka otsustajate punti. Määravaks ei saa ainult patsientide arv, vaid ka asukoht. Läti idaosa ravivõimekust plaanitakse oluliselt tõsta.
“Oleme palju mõelnud, kuidas saaksime tervishoiuteenuseid kättesaadavamaks muuta. Seepärast oleme ka perearstidele suunanud juurde kolmanda töötaja, kes saaks teha tehnilist tööd, et arstil jääks rohkem aega ravimiseks,” ütles peaminister Evika Silina.
Mis lätlastel reformist välja tuleb, ei tea praegu keegi, sest oktoobris on parlamendivalimised. Uue mudeli loomisel on eeskuju võetud Saksamaalt ja Soomest, kuid sealgi kipuvad muudatused venima.