Seejuures sai alaliit alles mullu 6. novembril uue juhi, kui ametisse valiti Alar Eiche.
„Erakorraline üldkoosolek toimub 20. jaanuaril ja päevakorras on kaks punkti: presidendi tagasikutsumine ja uue presidendi valimine,“ ütleb Eesti vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg 15. jaanuari keskpäeval Õhtulehe reporterile.
Erakorralise üldkoosoleku korraldamise alus on vehklemisklubide kiri. „Selleks on vaja liikmetest kümne protsendi nõusolekut, et nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist,“ selgitab Paalberg.
Mis juhtus?
Delfi kirjutas möödunud nädala alguses, et Eesti vehklemisliidus on lahvatanud järjekordne kodusõda, kus osad pooled soovivad taandada ametist praeguse presidendi Alar Eiche. Nimelt läksid kolmel vehklemisliidu juhatuse liikmel Eichega suusad risti.
„Kui rääkida vehklemisrahvaga, siis jah, president polevat käitunud alati õigesti, ent osade arvates elab ta alles sisse, annab endast parima ja pidanuks saama vähemalt aasta enese tõestamiseks,“ seisis Delfi artiklis. „Teised leiavad, et kahest kuust aitab talle küll. Täna-homme teevad klubid, kui hääled kokku saavad, juhatusele nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kus presidendile avaldatakse umbusaldust.“
Suurem trall läks lahti juhatuse 19. detsembri koosolekul. Eiche tegi ettepaneku auditeerida epeenaiskonna rahalist seisu, kuna koondisse kuuluvad vehklejad seda palusid. Et oleks teada kulud-tulud ja kuidas siit edasi minna. Paraku polnud kolm viieliikmelisest juhatusest sellega nõus ja soovisid, et auditeeritaks mitte epeenaiskonna, vaid kogu vehklemisliidu rahalist seisu.
Nagu juhatuse koosoleku protokollist lugeda võib, teatas Eiche, et läheb ometigi naiskonna liikmete selgelt väljendatud tahtega edasi ja teeb seda olukorras, kus otsuse eelnõule vastu hääletanud kolm juhatuse liiget teadsid nii naiskonna palvekirja sisust kui kohtumisest naiskonna liikmetega, kus nad ei osalenud. Eriarvamuse esitas ta põhjusel, et juhatuse liige Helen Nelis-Naukas kui lapseootel Nelli Differti treener pidanuks tema arvates end hääletuselt taandama huvide konflikti tõttu. Ja kui juhatuse hääled on viigis, saab otsustavaks presidendi arvamus.
Pärast juhatuse koosolekut konflikt eskaleerus. President polnud rahul koosoleku protokolliga – selle koostas liige, kes talle vastu hääletas – ning nii ongi Eesti vehklemisliidu kodulehel kaks sündmuste kirjeldust, et igaüks lugegu ja võtku seisukoht: neid saab vaadata SIIT!
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)