Oluline Ukraina sõjas reedel, 16. jaanuaril kell 20.56:
– Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja;
– Hartija brigaad: Harkivi all hävitati rünnakukatsel 70 Vene sõdurit;
– Zelenski sõnul on Ukraina delegatsioon teel USA-sse sõja lõpetamist arutama;
– Merzi erakonna mõjukas liige kutsub üles dialoogile Moskvaga;
– Zelenski: Venemaa jätkuv soov hävitada tõestab, et leppeid ei taheta;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit.
Zelenski sõnul on Ukraina delegatsioon teel USA-sse sõja lõpetamist arutama
Ukraina läbirääkijad on suundunud Ühendriikidesse, et pidada edasisi kõnelusi USA koostatud kava üle sõja lõpetamiseks Venemaaga, ütles reedel Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Ukraina on püüdnud oma liitlastelt saada selgust, milliseid julgeolekutagatisi riik kava osana saab. Ukraina sõnul on need vajalikud, et hoida ära Venemaa uus sissetung.
“Ukraina delegatsioon on nüüd teel Ühendriikidesse. Loodame, et selgust lisandub nii dokumentide osas, mille oleme Ameerika poolega juba sisuliselt ette valmistanud, kui ka Venemaa vastuse osas kogu käimasolevale diplomaatilisele tööle,” ütles Zelenski ajakirjanikele.
Ukraina suursaadik Ühendriikides ütles hiljem, et Ukraina ja USA peavad laupäeval Miamis läbirääkimisi.
Merzi erakonna mõjukas liige kutsub üles dialoogile Moskvaga
Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi erakonna mõjukas liige Armin Laschet kutsus reedel üles taastama dialoogi Venemaaga, nimetades praegust olukorda absurdseks.
Laschet, Merzi konservatiivse CDU erakonna endine kantslerikandidaat, ütles AFP-le, et “kui Euroopa tahab olla suveräänne, peab ta suutma esindada oma seisukohti”.
“Just seetõttu on Prantsusmaa presidendi Macroni lähenemine õige,” ütles Laschet, kes juhib Saksa parlamendi väliskomisjoni.
Macron ütles detsembris, et Euroopa peaks lähinädalatel leidma raamistiku Kremliga suhtlemiseks.
Laschet tõi välja, et hetkel “töötavad Euroopa valitsusjuhid koos Zelenskiga välja ühiseid seisukohti, mille seejärel viivad Moskvasse Ameerika läbirääkijad”.
“Euroopa teeb end ise teovõimetuks,” ütles Laschet.
Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja
Venemaal Rjazani linnas tabas ööl vastu reedel tuvastamata droon kõrghoonet. Samal ajal teatas Venemaa droonirünnakute lainest mitmes piirkonnas.
Vene ametnike väitel ohvreid ei ole, kuid elanikud teatasid öistest plahvatustest. Arvatakse, et rünnaku tegelikuks sihtmärgiks oli kohalik naftatöötlemistehas.
Venemaa opositsioonikanali Astra andmetel tabas droon Otkrõtije elamukompleksi hoone umbes 18. korrust. Kohalikud võimud ei ole juhtunut kommenteerinud ning kahjustuste ulatus on ebaselge.
Venemaa kaitseministeerium väitis, et õhutõrje lasi Rjazani oblasti kohal alla 22 drooni. Lisaks tulistati droone väidetavalt alla Rostovi, Voroneži, Kurski, Tula ja Volgogradi oblastis, samuti Krimmis, Orjolis ja Lipetskis.
Ministeeriumi teatel toodi ainuüksi Belgorodi oblasti kohal alla 44 drooni.
Kyiv Independentil ei olnud võimalik Vene ametnike väiteid sõltumatult kontrollida.
Rjazani naftatöötlemistehas, mis toodab aastas üle 17,1 miljoni tonni naftat, on olnud Ukraina rünnakute regulaarne sihtmärk, kuna varustab kütusega Venemaa sõjamasinat. Rjazan asub Moskvast 180 kilomeetrit kagus ja Ukraina kirdepiirist umbes 450 kilomeetri kaugusel.
Hartija brigaad: Harkivis hävitati rünnakukatsel 70 Vene sõdurit
Ukraina Hartija brigaadi teatel hävitati droonide, suurtükkide ja jalaväe koostöös Harkivist põhja pool lumisel väljal liikunud suur Vene üksus. Rünnaku käigus tapeti ligikaudu 70 sõdurit.
Üksus teatas Youtube’i postituses, et brigaad lõi tagasi Vene vägede rünnakukatse ja hävitas umbes 70 okupanti.
“Vene okupatsiooniväed üritasid nädala jooksul rünnata Ukraina rahvuskaardi 13. brigaadi Hartija vastutusala Harkivist põhja pool. Tänu Hartija võitlejate – jalaväelaste, droonioperaatorite, suurtükiväelaste ja teiste üksuste – koordineeritud tegevusele kukkus katse läbi,” seisis teates.
Postitusele lisatud videost on näha, kuidas droonid ja suurtükid tabavad suurt hulka Vene sõdureid.
Zelenski: Venemaa jätkuv soov hävitada tõestab, et leppeid ei taheta
Venemaa drooni- ja raketirünnakud ning katsed hävitada Ukraina riiki on tõend, et Kreml ei soovi kokkuleppeid, ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval oma õhtuses pöördumises.
Zelenski märkis, et vestles äsja NATO peasekretäri Mark Ruttega, kellega rääkis eelkõige Ukraina esmavajaduste programmist PURL ja Ukraina võimalustest osta õhutõrjerakette.
“Me arutasime ka diplomaatilisi pingutusi Ühendriikidega, sest Ukraina pole kunagi olnud ega saa kunagi olema takistuseks rahule (Viide USA president Donald Trumpi väitele, et rahu saavutamist takistab Ukraina, mitte Venemaa – toim). Just Vene raketid, Vene droonid ja Venemaa katsed hävitada Ukraina on selge tõend, et Venemaa ei soovi mingisuguseid kokkuleppeid,” sõnas ta.
Zelenski rõhutas, et kui ukrainlased on Venemaa tõttu 20–30 tundi elektrita ja kui Vene õhulöögid on suunatud Ukraina energiasektori ja Ukraina rahva murdmisele, siis tuleb survet avaldada just Venemaale.
“Tänan kõiki, kes Ukrainat selles toetavad. Me oleme oma diplomaatilises töös palju aktiivsemad – nii avalikus ja ametlikus, aga ka privaatses ja mitteametlikus,” jätkas president.
Zelenski teatas ka, et tal oli eraldi vestlus vastse kaitseministri Mõhhailo Fedorovi ja õhuväe ülemaga seoses energiarajatiste kaitsmise ja Ukraina vajadustega.
“Täna anti Harkivile taas raskeid õhulööke ja konkreetselt kriitilise taristu pihta. Raketilööke. Ründedroone kasutati hommikul ja uuesti täna õhtul Kiievi vastu. Olukord piirialadel on raske. Samuti on oluline tugevdada Dnipropetrovski ja Odessa oblastit – oleme partneritega tihedamas ühenduses,” lõpetas president.
Ukrinformi andmetel pidas Zelenski kohtumise kaitseministri Fedoroviga, kus arutelu põhiteemad olid õhutõrje, rinde toetamine, droonitarned ning probleemid territoriaalsete komplekteerimis- ja sotsiaaltoetuskeskustega.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 224 460 (võrdlus eelmise päevaga +1370);
– tankid 11 563 (+6);
– jalaväe lahingumasinad 23 908 (+4);
– suurtükisüsteemid 36 230 (+48);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1614 (+3);
– õhutõrjesüsteemid 1277 (+0);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 107 884 (+527);
– tiibraketid 4163 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 74 486 (+180);
– eritehnika 4044 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.