Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et tema hinnangul võiks Balti kaitsevööndi valmimise tempo olla kiirem. Tema sõnul on vaja lahendada väljakutsed riigiametite sees, et piiritsooni läheduses oleks võimalik punkreid rajada.
“Ma olen rahul sellega, et need tegevused, mis me eelmisel aastal pidime ära tegema – mis puudutab eelpaigutamist, tõkestusvahendite ostmist, punkrite valmimist –, et see punkrite nii-öelda disain ja need lahendused said läbi käidud. Tõsi, kogu see tempo võiks olla kiirem. Aga noh, me ka selgelt näeme, et meil on siin teatud väljakutsed ka riigiametite sees,” kommenteeris Pevkur.
“Me peame politsei- ja piirivalveametiga leidma lahenduse, kuidas piiritsoonis sees või piiritsoonile väga lähedal oleks võimalik punkreid rajada ja tõkestuskraavi rajada. Nii et siin kindlasti ka riigiametite vahel tuleb veel tööd teha. Aga rahad oleme ära planeerinud. Eelmise aasta otsus viiele protsendile kaitsekulu viia on andnud võimaluse ka vajalikud otsused teha,” lisas ta.
Pevkur märkis, et ka Euroopast on võimalik täiendavalt raha idapiiri kaitseks saada.
“Need tegevused on kõik olnud head. Aga loomulikult, kui me vaatame seda, et kui me nüüd peame näiteks ka kaitsekraaviga minema piirijoonest natukene kaugemale, siis me peame hakkama eramaid rohkem omandama ja kindlasti see on üheks riskifaktoriks, mis võib kogu ajakava mõjutada,” sõnas Pevkur.
“Nii et eks meil on riske, aga need riskid on kõik teadvustatud, nendega me tegeleme ja loodame ka jõuda positiivse lahendini. Ja see aasta niikuinii oli planeeritud kõige suuremahulisem osa kaitseliini rajamisest ehk ka rahaliselt, nii et see aasta peab oluliselt rohkem juhtuma,” lausus Pevkur.
Maaomanikega on vaja kokkuleppele jõuda
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles samuti, et ta oleks oodanud, et ehitus oleks kiiremini edenenud.
“Oleks tahtnud, et kiiremini edeneks. Loomulikult, nagu alati, on seal teatud probleemid kuni selleni välja, et seal on eramaad, mis nii on olnud seoses omandireformiga 1990-ndate algusest peale, kus inimesed said maid tagasi kuni kontrolljooneni peaaegu Kagu-Eestis. Ja kui nüüd on küsimus, et rajada see tankitõrjekraav kümne meetri kaugusele piiritarast, et seal vahel saaksid piirivalvurid patrullida, siis see on juba kellegi maa peal,” rääkis Stoicescu.
“Seda olukorda ei osatud 1990-ndate alguses ette näha. Samas neid maaomanikke, kellest me räägime, ei ole tohutult palju. Aga neid on. Me oleme õigusriik ja peame aktsepteerima inimeste omandit ja igaühega peab eraldi läbi rääkima,” lisas ta.
“Seal on vaja leida võimalusi, kuidas seda teha. Aga üldiselt ma väga loodan, et kõik läheb sellises tempos nagu meile räägiti,” ütles Stoicescu.
Kaitseväe ja RKIK esindajad esitlesid esmaspäeval koos kaitseministriga riigikaitsekomisjonile Balti kaitsevööndi projekti hetkeseisu. Sealhulgas esitleti valminud töid, projektiga seotud hangete olukorda ning käsitleti ka projekti lähituleviku vaadet.
“Ettekande täielik sisu ja detailid pole avalikud, kuid saame välja tuua, et praeguseks hetkeks on Võrumaale paigaldatud esimesed punkrid, mis on toimunud järk-järgult ning mille põhjal saadakse tagasiside ka lõpptulemuse sobilikkuse kohta. Samuti on rajatud ka esimene 500 meetri pikkune lõik kaitsevööndile rajatavast tankitõrjekraavist,” ütles teavitusspetsialist Kristjan Halg.
“Lisaks on komplekteerimisel hulgaliselt ladustamisalasid, mille jaoks vajalikud vahendid soetatud ja asuvad eelladustamisealadel ning toimunud hankeid nii materjalide kui maakasutuse osas,” lisas Halg.