“Hommik Anuga” stuudios olid külas Gustav Adolfi gümnaasiumi 10. klasside õpilased, kes rääkisid tehisaru mõjust ja selles kasutamisest õppetöös.
Sel õppeaastal said 10. ja 11. klasside õpilastele ja õpetajatele kättesaadavaks tehisintellekti abil töötavad õpirakendused. Karoli Ojamaa usub, et see otsus oli õige. “Kui AI on ühiskonnas juba nii aktuaalne teema, siis see, et Eesti ajaga kaasas käib, on väga hea,” tõdes ta. Joanna Kaljola nõustus, et kuna tehisintellekt on juba igapäevaellu niigi integreeritud, siis on õige see ka soojade kätega vastu võtta.
Grant Partasjuk mäletab hetke, kui klassivennad hakkasid rääkima, et loodud on tehisaru, mis suudab kõik kodutööd ära teha. “Nüüd ei peagi justkui enam mitte midagi tegema. Tegelikult ma ise kasutan seda pigem asjadest paremini aru saamiseks, mitte lihtsalt selleks, et kodutöö kiiresti tehtud saaks. Seda kodutööd ei ole üldse siis väga mõtet teha, kui sa sellest midagi ei õpi. Vanusega on tulnud ka arusaam, et me ei õpi sellepärast, et õpetaja jaoks mingi asi ära teha. Õpime enda jaoks ja seda on pärast tegelikult elus vaja,” rääkis Partasjuk.
Arusaam, et õppida tuleb iseenda jaoks, saabus Karoli Ojamaa sõnul üheksanda klassi lõpus kui oma teadmistega eksamitel ja sisseastumiskatsetel ise hakkama pidi saama. Sealjuures on noored siiski endiselt tuttavad ka mõistega “spikker”.
Samas on AI pealetung teinud õpetajad valvsamaks ning vähendanud võimalusi kasutada igapäevases koolitöös arvutit. “Kui on väga hästi tehtud tekst, siis ega õpetajad ei saa aru, kas see on AI või inimese poolt tehtud. Siis ei tea, kellele hinnet panna. Äkki läheb hinne hoopis ChatGPT-le,” märkis Ojamaa.
Rasmus Vau tõdes, et viimase paari aastaga on õpetajate nina teravamaks läinud. “Kaks aastat tagasi õpetajad ei saanud aru, aga nüüd nad on teadlikud sellest ja konkreetselt ütlevad, et palun ärge kasutage AI-d selle puhul, teil on päriselt seda vaja,” rääkis ta.
Karoli Ojamaa ja Grant Partasjuk Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
“Tegelikult vähemalt meie koolis õpetajad tegelikult kasutavad tehisaru suhteliselt palju, seega eks nad on ka ise aru saanud, mis seal täpselt toimub,” lisas Partasjuk.
Näidetena on gümnasistid söötnud tehisarusse ajalooõpetaja tehtud slaidid, mille peale tuleb kontrolltöö, ning palunud AI-l nende põhjal endale valikvastustega test teha. Kuna ajalooteemalisi allikaid on internetis väga palju ja erinevaid, siis näiteks vigaste aastaarvude vältimiseks ongi hea tehisarule ise allikad ette anda.
Või on antud AI-le enne suurt kontrolltööd närida mitu lehekülge teksti ja palutud sellest endale kokkuvõttev podcast teha, mida ringi liikudes kuulata. Noorte sõnul toob AI erinevaid õppematerjale tutvustades sisse elulisi ja elavaid näiteid, mis teevad õppimise meeleolukamaks. Esseesid või pikemaid kirjatükke kirjutades küsitaks AI-lt ka ideid, millest kirjutada.
Rasmus Vau, Karoli Ojamaa, Grant Partasjuk ja Joanna Kaljula
Õpilased usuvad, et oleksid kõik need erinevad teemad saanud selgeks ka ilma tehisintellekti abita, aga see oleks võtnud kordades rohkem aega. “Aja kokkuhoid ongi kõige parem asi selle AI juures,” tõdes Ojamaa ning lisas, et kriitiline mõtlemine on sealjuures oluliseks kriteeriumiks tehisaru kasutamisel.
“Kui ta annab sulle vastuse, siis usalda, aga kontrolli. Ta head vastused võivad jääda ka väga üldiseks. Kui õpetaja palub kirjutada näiteks enda kogemusest, siis sellist asja ta veel väga hästi ei tee,” rääkis Ojamaa.
“Kõige loogilisem ongi temalt küsida ideid, võib-olla kasutad neid ja lased tal hiljem oma teksti üle lugeda. /…/ Näiteks ingliskeelset teksti kontrollides tõi ta mulle väga konkreetsed näited, mida ma saan paremini teha ja kuidas ennast arendada,” lisas Kaljola.
“Hommik Anuga” on ETV eetris pühapäeval kell 10.00.