President Toomas Hendrik Ilves märkis, et Euroopa ja USA suhete muutus nõuab Euroopalt strateegilist iseseisvumist, Eesti tegevpoliitikud selles aga kahtlevad. Nii kaitseminister Hanno Pevkur kui ka riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid kinnitasid, et Euroopa kaitse nurgakiviks peab jääma NATO.
Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius käis hiljuti välja idee luua 100 000-meheline Euroopa ühine väeüksus, mis suudaks vajadusel asendada USA kohalolekut meie mandril. Eesti poliitikud peavad seda plaani aga ebarealistlikuks ja NATO struktuure dubleerivaks.
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) selgitas, et Euroopa riikide kaitse sõjaline planeerimine ja operatsioonide juhtimine peab toimuma NATO raamistikus. Euroopa Liidu põhiülesandeks on ministri kinnitusel liikmesriike toetada eelkõige finantside planeerimisel ja ka näiteks ühishangetes, ühiste standardite kokkuleppimisel.
“Euroopa armee sellise nimetuse all pole kindlasti see, mida me praegu vajame. Seda põhimõtet kindlasti tasub hoida, et rahvusriigid ise otsustavad kaitse ja kaitsevägede suuruse üle. Ja sõjalise planeerimise vaatest on ikkagi põhipartner liikmesriikidele loomulikult NATO,” rõhutas Pevkur.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid lisas, et 100 000-meheline üksus ei muudaks Venemaa ohu vastu strateegilist pilti. “Venelastel on püssi all selgelt üle miljoni mehe. Kubiliuse pakutud üksus ei suudaks midagi tõsist tänase Venemaa sõjaväe vastu teha,” märkis Kaljulaid. Samuti rõhutas ta, et ükski Euroopa üksus ei suuda asendada USA logistilist võimekust ja ressursside sügavust. Ja nii jääb see pikaks ajaks.
Raimond Kaljulaid tõi esile ka majandusliku reaalsuse: täielik “strateegiline autonoomia” on tema hinnangul vastuoluline kontseptsioon, sest lääne kaitsetööstused on liiga läbi põimunud. “Ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus Euroopa ja USA kaitsetööstused koostööd ei tee. Majandushuvid töötavad selle kasuks, et Atlandi-ülene side säiliks,” ütles Kaljulaid.
Ilves: oleme elanud illusioonis
Kui tegevpoliitikud rõhutavad pragmaatilist koostööd, siis endine president Toomas Hendrik Ilves maalis julgeolekuolukorrast palju süngema pildi. Ilvese hinnangul ei ole Euroopa liidrid endiselt mõistnud, et USA suhtumine Euroopasse on põhimõtteliselt muutunud.
“Me oleme elanud rahudividendi illusioonis juba 35 aastat ja nüüd oleme olukorras, kus meil on alaarenenud kaitse ja sõltume väga USA-st,” ütles Ilves.
Ilves tõi näiteks muutunud suhtumisest Gröönimaa pärast algatatud tüli, mis näitab tema sõnul selgelt USA uue juhtkonna Euroopa-vaenulikkust.
“NATO peasekretäri Mark Rutte ütles nädala alguses, et kõik on täitsa korras. Ometi olid Gröönimaa juht ja Taani välisminister pärast USA asepresidendiga kohtumist süngete nägudega. Rutte viljeleb praegu selget jaanalinnupoliitikat ja ütleb, et everything is fine (kõik on kenasti – eesti keeles), kuigi iga inimene näeb, et ei ole. Ka Euroopa Komisjoni president von der Leyen ei ole eriti julge olnud, ta selgelt ei taha midagi pahasti öelda,” märkis Ilves
Ilvese sõnul ei tohi käed rüppes istuma jääda ja halamine ei aita.
“Siit edasi on väga palju vaja teha. See ei tähenda ainult suure, sajatuhandese kaitseväe ülesehitamist – seda tuleb loomulikult teha –, vaid selleks, et Euroopa oleks autonoomne ja iseseisev, kiiresti on vaja teha väga suuri reforme Euroopa Liidus,” rõhutas Ilves.
Ekspresident ütles, et Euroopa Liit vajab ühist julgeolekunõukogu, mis sarnaneks USA rahvusliku julgeolekunõukoguga, mis kaasaks pidevalt eksperte.
“Kuid laiemalt on meil vaja teha palju olulisemaid reforme. Esimene neist oleks kindlasti ühine, ühendatud kapitaliturg, mis võimaldaks meil palju rohkem investeeringuid saada. Me võime paigutada neid investeeringuid kõrgtehnoloogiasse, sest tegelikult me ei sõltu ainult Ameerika relvatööstusest või sõjaväest, vaid me oleme täielikud sõltlased just Ameerika tehnoloogiast. Nad ise teevad nalja Euroopa tehnoloogilise mahajäämuse üle. Kõik, mida me kasutame kõrgtehnoloogias, tuleb ju Ameerikast,” ütles Ilves
Ilvese sõnul on kindlasti vaja ületada vastuseisu ühise laenuvõtmise suhtes. Mitmed liikmesriigid on olnud sellele vastu aastakümneid.
Kõik kolm on aga ühel meelel, et Euroopa kaitsekulutused peavad igal juhul kasvama. See on esimene eeldus, et Euroopa saaks üldse enda kaitsmisel jalad alla.