Pärast hasartmängumaksu seaduse fiaskot, mis kaotas veebikasiinodele maksukohustuse sootuks, hakati kibekiirelt tegema vigade parandust. Juba homme läheb esimesele lugemisele eelnõu, millega jäetakse seadusest välja paksu pahandust tekitanud sõna „osavusmängud“ ning maks taastakse. Halvimal juhul jõustub see aga alles märtsi alguses, mistõttu jääb riigil saamata umbes neli miljonit eurot maksutulu.
Eesti hasartmängude korraldajate liit teatas aga, et selle esindatavad ettevõtted on valmis maksu tasuma vaatamata sellele, et juriidiline kohustus puudub. Akkermanni sõnul otsib rahandusministeerium parasjagu selle korraldamiseks kõige lihtsamat lahendust. Ühe võimalusena tõi ta välja annetused kultuurkapitalile. „Maks on täiesti selgelt defineeritud finantsinstrument, aga vabatahtlik panus on võimalus,“ märkis ta, lisades, et panustamise võimaldamiseks otsitakse arvelduskontot.
Küll aga pole Akkermanni sõnul midagi teha, kui ettevõtted, kes liitu ei kuulu ja pole panustamisest huvitatud, puuduolevat maksu ei tasu. Ka pole komisjonil ülevaadet, kui palju seesuguseid ettevõtteid olla võiks. „See on iga ettevõtte enda teha. Riik saab jõustada üksnes maksu,“ märkis ta. Siiski on tema sõnul paljud ettevõtted maksuga juba arvestanud ning valmis panustama.
Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et kui algselt loodeti maks kehtestada tagantjärgi, siis seaduse muutmise eelnõu esitamise ajaks oli selge, et see võimalus on laualt maas. Sellist pretsedenti lihtsa ei taheta luua.
Komisjoni liige Mart Võrklaev (Reformierakond) märkis ERR-ile, et rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti hinnangul pole ka seesugust võimalust, et maksu saaks maksta soovitust rohkem. Aivar Kokk (Isamaa) tegi aga ettepaneku taastada maksumäär kõrgemal kujul, mitte algselt plaanitud 5,5 protsendilisena.
Lisaks märkis Võrklaev ERR-ile, et praegu pole võimalik öelda, kui palju riik eksimuse tõttu raha kaotab ning selle summa väljaselgitamiseni läheb veel mõni kuu aega.
Akkermann on aga jätkuvalt veendunud, et riigile rahalist kahju ei tule. „Mina usun inimesi, kui nad räägivad. Ja kui suur osa mängukorraldajatest on öelnud, et nad selle tasuvad – teevad võrreldavas summas vabatahtliku panuse, kas siis riigieelarvesse või valdkonnale –, siis ma küll ei näe põhjust neid mitte uskuda,“ ütles ta.