Kohtla-Järve lähedal Amula külas Aleksandri talus sündinud ja seal ka suurema osa elust elanud Jüri Schmidt võitis Eesti meistrivõistlustel medaleid nii kergejõustikus, suusatamises kui ka orienteerumises. Ta oli ka nende väheste idavirulaste seas, kes läbisid 1960. aastal esimese Tartu suusamaratoni. Selle eeskujul korraldas ta koos teiste kohalike entusiastidega ka Jõhvi-Kuremäe suusasõidu, millest sai praeguse Alutaguse maratoni eelkäija.
Jüri Schmidt tegutses Kohtla-Järvel suusatamise treenerina ligemale pool sajandit. 2024. aastal anti Jüri Schmidtile Kohtla-Järve aukodaniku tiitel.
“See on suur asi, kui võid uhke olla nii paljude õpilaste üle,” tõdes Jüri Schmidt paar aastat tagasi Põhjarannikus ilmunud pikemas intervjuus. “Hea treener peab armastama nii oma tööd kui õpilasi ning see on väga liigutav, kui nad ka palju aastaid hiljem külla tulevad või helistavad,” ütles Schmidt, kelle õpilased on võitnud Eesti meistrivõistlustel ligemale kakssada medalit. Tal oli rõõmus, et tema õpilased on edu saavutanud paljudel elualadel, näiteks treenerite, õpetajate, arstide, inseneride ja muusikutena.
Tema paljudest õpilastest jõudis sportlasena kõige kaugemale Piret Niglas, kes osales kolmedel olümpiamängudel aastatel 1992-2002. Niglas, kes tegutseb nüüd ka ise treeneri ja õpetajana, on märkinud, et Jüri Schmidt andis oma õpilastele kaasa oskuse olla inimene, olla aus ja armastada tööd, mida teed.
Niglas, kes läks suusatrenni juba 11aastasena, ütles esmaspäeval, et seda, milliseks inimeseks ta kujunes, mõjutas suuresti Jüri Schmidt. “Ta oskas leebel moel suunata endast kõike andma,” sõnas Niglas.