Otsus tähistab ajaloolist läbimurret Ida-Euroopa jaoks, kuid tähendab ühtlasi, et Eesti Panga presidendi Madis Mülleri püüdlused sellele kõrgele kohale jõuda ei kandnud vilja.
61-aastane Vujčić vahetab praeguse asepresidendi, hispaanlase Luis de Guindose, välja pärast viimase ametiaja lõppu maikuus. Eurorühma president Kyriakos Pierrakakis kinnitas Brüsselis ajakirjanikele, et Vujčić asub ametisse eelduslikult 1. juunil.
Müller ja teised Balti kandidaadid langesid konkurentsist
Konkursil osalenud Eesti Panga president Madis Müller pidi konkurentsist taanduma hääletuse varasemates voorudes, kuna ei kogunud piisavalt toetust. Sama saatus tabas ka teisi piirkonna kandidaate: Läti keskpanga juhti Mārtiņš Kazāksit ja Leedu endist rahandusministrit Rimantas Šadžius. Samuti langes välja Portugali esindaja Mario Centeno.
Lõppvoorus jäi Vujčić vastamisi Soome keskpanga juhi ja endise eurovoliniku Olli Rehniga, keda peeti protsessi alguses favoriidiks. Euroopa Parlamendi saadikud eelistasid mitteametlikes vestlustes küll lätlast Kazāksit ja portugallast Centenot, kuid rahandusministrite otsus kaldus lõpuks Horvaatia kasuks.
Saksamaa toetus ja ajalooline tähis
Bloombergi info kohaselt oli Vujčići võidu taga suuresti Saksamaa toetus. Ühe kõrge ametniku sõnul soovis Saksamaa tunnustada uute euroala liikmesriikide pingutusi – Horvaatia liitus ühisrahaga alles 2023. aastal – ning Vujčići reputatsiooni stabiilse ja range rahapoliitika (nn „pistriku“ vaadete) esindajana.
Horvaadi valik oli aga üllatuslik. „Hull,“ oli kõik, mida üks diplomaat pärast hääletust suutis väljaandele Politico öelda. Teised olid mõistvamad. „Ta on neist kõigist kõrgeim keskpanga juht,“ ütles teine anonüümsust palunud isik.
Vaatamata sellele, et Ida-Euroopa riigid moodustavad nüüdseks kolmandiku euroala 21 liikmest, pole keegi sellest regioonist varem EKP juhatusse kuulunud.
Enne ametisse asumist ootab Vujčićit ees kuulamine Euroopa Parlamendis ning formaalne konsultatsioon EKP nõukoguga. Lõpliku kinnituse ametisse nimetamiseks annavad Euroopa Liidu liidrid oma märtsikuises tippkohtumises, kuigi tavapäraselt järgitakse alati eurorühma soovitust.
Vujčić on juhtinud Horvaatia keskpanka alates 2012. aastast ja mängis võtmerolli riigi liitumisel Euroopa Liidu ja euroalaga.
Kes saab järgmiseks EKP presidendiks?
Vujčići saamine asepresidendiks jätab lahtiseks kaardid selle osas, kes võiks saada EKP järgmiseks presidendiks, kui Christine Lagarde’i ametiaeg 2027. aasta oktoobris lõpeb. Järgmisel aastal lõppevad volitused veel kahel EKP juhatuse liikmel: Philip Lane’il ja Isabel Schnabelil.
Tippametikohtade jagamisel püütakse tavaliselt hoida tasakaalu suurte ja väikeste riikide, põhja ja lõuna, ning rahapoliitiliste „pistrike“ (rangem joon) ja „tuvide“ (lõdvem joon) vahel.
Lagarde’i võimalike järeltulijatena nähakse teiste seas Hispaania keskpankurit Pablo Hernandez de Cosi, Hollandi keskpanga juhti Klaas Knoti, aga huvi on ilmutanud ka Bundesbanki president Joachim Nagel ja praegune EKP juhatuse liige Isabel Schnabel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)