Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) kavatseb enda sõnul teha linna sisekontrollile ülesandeks selgitada välja, kuidas jõuti olukorrani, et Põhjatähe koolis õpib vaid 16 last ning selle ehitamise kulud ulatuvad 14 miljoni euroni.
Raudsepp ütles teisipäeval, et Põhjatähe kooli puhul on tegu kooliga, kus õpib 16 last ja töötab 11 pedagoogi ning selle ehitamine läks linnale maksma 14 miljonit eurot.
“Avatud Kooli asutaja, eraettevõtja, sotsiaaldemokraadist Rasmus Raski ja tema parteikaaslasest ekslinnapea Jevgeni Ossinovski initsieerisid Avatud Kooli munitsipaliseerimise – seni erakooli kulusid ja investeerimisvajadusi hakkas kandma Tallinna linn, st linna maksumaksja. Kooli tarbeks ehitati ka koolimaja aadressil Karjamaa 18. See läks linnale maksma 14 miljonit eurot. Kooli pidid tulema lisaks umbes 400 Avatud Kooli õpilasele lisaks veel kuni 270 õpilast.
Ent siis aga selgus, et Avatud Kool nii avatud polnudki – teisi õpilasi koolimajja lasta ei soovitud – kooli juhiti endiselt kui erakooli,” lausus Raudsepp.
Raudsepp selgitas, kuidas arvutused andsid kokku 14 miljonit: “Linn ostis Tallinna Avatud Koolile uue koolimaja maksumusega 3,6 miljonit eurot, tegi seal esialgse remondi ja peab remonti tegema selgi aastal. Pirtsutamise peale ostetud koolimaja maksumus pluss juba tehtud remont pluss remondivajadus on kokku ligi 14 miljonit ehk topelt,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
“Asi on inetu. Mul on kahju õpilastest, õpetajatest, vanematest ja ka Tallinna maksumaksjatest, sest selline olukord ei ole kellelegi suhtes õiglane. Küsimus ei ole inimestes ega nende pühendumuses, vaid poliitilistes otsustes, mis on loonud ebaproportsionaalse kulustruktuuri,” märkis Raudsepp.
Raudsepp lisas, et kavatseb veel teisipäeval teha linna sisekontrollile ülesandeks selgitada välja kõik antud olukorrani viinud otsustega seotud asjaolud.
Rask kritiseeris Raudseppa ja Tallinna eelarvet
Sotsiaaldemokraadist linnavolikogu liikmelt Rasmus Raskilt ilmus teisipäeval Delfis arvamuslugu, kus ta kritiseeris Raudseppa ja Tallinna tänavust eelarvet, mille linnavalitsus saatis volikogule ja mille esimene lugemine toimub sel nädalal.
Rask märkis loos, et eelarve, mida avalikkusele esitletud on, on vastand sellele, mida Peeter Raudsepp oma esimestes sõnavõttudes lubas ning et selle sisuks on majanduskasvu pidurdamine.
“22. jaanuaril tutvustab linnapea eelarvet volikogus, seni avaldatud info on järgmine: vähendada investeeringuid 100 miljoni euro võrra, suurendada tegevuskulusid 50 miljoni võrra, sealhulgas tõsta linnaametnike palgafondi 10 protsenti ning katta tekkiv auk 100 miljoni euro suuruse uue laenuga; linna kulud suurenevad kiiremini, kui tulud. See ei ole kasvu-eelarve, see ei ole eelarve, mis paneb Tallinna või veel vähem Eesti majanduse kasvama,” märkis Rask.
Rask kritiseeris loos ka investeeringute eelarve vähendamist, öeldes, et see tähendab vähem töökohti, madalamaid palkasid, vähem teenuseid ehk stagnatsiooni.
“Kui erasektoris tuleks uus tegevjuht nõukogu ette plaaniga jätta ära investeeringud, tõsta palkasid ning võtta selle katteks laenu, poleks pikka juttu – ta lastakse priiks. Tallinnas aga on just sellise “mandaadi” võtnud Isamaa erakonna linnapea, keda keegi meist ei valinud,” kirjutas Rask.
Rask märkis vastusena Raudsepa postitusele sotsiaalmeedias, et Avatud Kooli munitsipaalkooliks muutmine sai alguse üle-eelmise linnavalitsuse aegu, kui linapea oli Mihhail Kõlvart ning hariduse abilinnapea Andrei Kante.
“Kokkuvõtlikult – ükski kooli asutaja pole kooli munitsipaliseerimisest tulu teeninud; linnakooliks muutmise otsus sündis koolipidajate eestvedamisel, õpetajate toel ja kogukonna huvides; praegune linnavalitsus viis lõpuni munitsipaliseerimise protsessi, mis oli algatatud eelmise, Mihhail Kõlvarti juhitud linnavalitsuse poolt; Aru/Auna kinnistu omandamine linna poolt oli lõpuks ainsaks lahenduseks, et tagada koolile ruumid õppetööks,” kirjutas Rask.