Rahvusraamatukogu liigub edasi üleriigilise raamatukogusüsteemi loomisega, esmaspäeval kuulutati välja hange, millega soovitakse leida süsteemi looja, rakendaja ja hilisem hooldaja. Seni pigem kriitiliselt plaani suhtunud teadusraamatukogud olid hanke koostamisse kaasatud.
Eestis on kasutusel kolm suuremat raamatukogude tarkvara, kus tehakse täpselt sama tööd sisuliselt kolmekordselt. Sellise olukorra lõpetamiseks on rahvusraamatukogu ette valmistanud ühtse süsteemi loomist, selgitas Rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste keskuse juhataja Urmas Sinisalu.
“Meie raamatukogude töötajate kasutajakogemus ja töö oma igapäevase töökeskkonnaga peaks minema lihtsamaks ja paremaks ja andmed peaksid sellega minema kvaliteetsemaks,” ütles Sinisalu.
“Ehitatakse ka keskkond Mirko, mis on üks ühtne kataloog lugejatele. Kui täna lugejad peavad käima kolmes erinevas süsteemis, siis tulevikus nad leiavad oma raamatu ühest kesksest kohast ja saavad sealt kesksest kohast ka teada, kus see raamat saadaval on,” lausus Sinisalu.
Rahvusraamatukogu otsib hankega pakkujat, kes töötaks välja ühtse raamatukogusüsteemi lahenduse ja ühisotsingu lahenduse, samuti koolitaks inimesed välja neid lahendusi kasutama ning pakuks hiljem hooldusteenust. Hanke eeldatav maksumus on 4,6 miljonit eurot, mis tuleb kultuuriministeeriumist ja haridusministeeriumist.
“Et see summa ei näeks nii üüratu välja, siis peab arvestama ka sellega, et see ei ole ühekordne, et täna ostame süsteemi ära ja hakkame tarbima, vaid see summa on jaotatud tegelikult viie aasta peale,” rääkis Sinisalu.
Varem on plaani suhtes kriitilised olnud teadusraamatukogud, sest näevad, et nende vajadused erinevad oluliselt sellest, mis on rahvaraamatukogudel. Tartu ülikooli raamatukogu direktor Jaanika Anderson ütles, et teadusraamatukogud said hanke koostamisel kaasa rääkida.
“Me oleme sõlminud Rahvusraamatukoguga koostööleppe ja oleme töötanud väga tihedasti külg-külje kõrval, nii et ka teadusraamatukogud on osalenud ekspertkomisjoni töös, kes panid kokku hanke tehnilise sisendi ja ühtlasi töötasime koos ka hankekomisjonis,” sõnas Anderson.
Teadusraamatukogude peamine eripära on Andresoni sõnul mahukad andmebaasid.
“Teadusraamatukogud pakuvad väga suurel hulgal ka elektroonilist ressurssi, mis võib-olla ei ole raamatukogu tavakasutaja jaoks niivõrd esmatähtis, aga meie pakume ka suuri andmebaase ja kogu see kasutusmugavus ja kättesaadavus peaks uue hangitava süsteemiga näiteks olema veelgi parem kui praegu,” märkis Anderson.
Urmas Sinisalu kinnitas, et hanke loomisse on olnud kaasatud kõik eri tüüpi raamatukogud. Hanke tähtaeg on 2. märts.