Ühistranspordireformi plaanide järgi hakkaks riik edaspidi doteerima vaid keskustesse sõitvaid maakonnaliine ning kaugema kandi bussiühenduse eest tuleb maksma hakata omavalitsustel. Riik lubab KOV-idele ka toetusi maksma hakata, ühistranspordikeskustele jääb aga plaan arusaamatuks.
Kui seni doteeris riik kõiki maakonnaliine, siis nüüd plaanib regionaalministeerium asendada seaduses sõna maakonnaliin regionaalliiniga. Väike sõnade mäng toob kaasa selle, et riik jääb doteerima vaid keskuste vahelisi bussiliine. Kaugema kandi rahvale liikumisvõimaluste eest peavad hakkama maksma omavalitsused.
Ministeeriumi selgituste kohaselt põhineb muudatus maakonnaplaneeringul, mille kohaselt loetakse väikekeskuseks kohta, kus on olemas mõni esmatasandi teenus nagu pood või kool.
“Ikkagi on tegu keskustega, kus elab 30 kuni 40 elanikku ja kui need ühendada maakonnakeskusega või suurema piirkondliku keskusega, näiteks Saaremaa mõistes Orissaarega, siis ju liinivõrk katab Saaremaa puhul kaks kolmandikku maaelanikest ja kõik, mis jääb väljapoole seda põhiliinivõrku, regionaalliinivõrku, siis need liinid lähevad kohaliku omavalitsuse kanda,” sõnas regionaalministeeriumi ühistranspordi juhataja Andres Ruubas.
Üle Eesti jääks omavalitsuste korraldada ligi 11 protsenti maakonnaliinidest. Vaesemad omavalitsused saavad selleks tasandusfondist lisaraha, paremal järjel KOV-idel tuleb hakata seda raha eraldi taotlema.
Ruubase sõnul peaks muudatus omavalitsustele sobima, sest kohalike liinide piletitulu saab omavalitsus endale.
Praegu väheneb iga müüdud pileti võrra ühistranspordikeskusele makstav dotatasioon. Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhile Heiki Lutsule jääb arusaamatuks, miks osa bussliinist saab riigilt otse toetust ja liini lõpu kilomeetrite eest peab hakkama omavalitsus tasandusfondist raha küsima.
“Kui riik ütleb, et ühest otsast viib Iisakuni ja teisest otsast Kuremäeni, kokku on see kusagil 60 kilomeetrit, siis 80 kilomeetrit peaks katma Alutaguse vald. Kas see nüüd on õige?” sõnas Luts.
Lutsu sõnul on Peipsiääres kõige enam sõitjaid suvel, kui linnarahvas sõidab suvilasse, aga nende bussisõit tuleb Alutaguse vallal kinni maksta. Lutsu sõnul on tegu näilise muudatusega.
“Kui puudu olev osa tuleb tasandusfondist, siis riik peab ikkagi selle raha lõppkokkuvõttes välja käima, aga ju on meie riigi rahandus selliselt korraldatud, et näete ühistranspordirea pealt seda raha ei saa võtta, aga tasandusfondist tuleb teise rea pealt, siis oleks nagu asi korrektne,” ütles Luts.
Kuna liinilepingud on indekseeritud, siis on ÜTK mures, kas algselt kohalike liinide jaoks plaanitud rahast tegelikult ka jagub või jäävad toetust küsivad KOV-id tühjade pihkudega.
“Eks see on edasi poliitiline küsimus, kuidas meie tänane tasandusmeede katab ära just selle vajaduse, mis me hetkel näeme siin liinivõrgust jääb välja,” lausus Ruubas.