„Elu läheb paremaks, elu läheb lõbusamaks,“ korrutavad poliitikud ühte ja sama mantrat, mis kostab igast kanalist. Öeldakse, et maksuküür on nüüd kaotatud ja tulumaksu – oh seda õnne! – veelgi kõrgemaks ei tõstetud. Milliseid olulisi seadusemuudatusi meie jaoks veel ette valmistati, uuris MK-Estonia.
Paljusid Eesti elanikke rõõmustas valitsuse otsus jätta tulumaksu määr 24%-le tõstmata. See on endiselt 22%. Säilinud on ka automaksu soodustused lastega peredele.
Millised muudatused Eesti elanikke veel ees ootavad?
Maksud ja aktsiisid
Maksuküüru kaotamine
Alates selle aasta jaanuarist ei rakendata Eestis enam keerulist maksuvaba tulu arvestamise süsteemi ning kõigile kehtib ühtne maksuvaba tulu summa – 700 eurot kuus (või 8400 eurot aastas).
„Inimestele, kelle brutopalk on vähemalt 1700 eurot, jääb kätte 90–154 eurot rohkem. Siiski teenib umbes pool Eesti elanikkonnast alla 1700 euro ja võidab maksuküüru kaotamisest vaid 10 kuni 90 eurot kuus, kusjuures enamasti jääb võit 20 kuni 30 euro vahele,“ toob LHV makroanalüütik Triinu Tapver välja konkreetsed numbrid.
Maksuvaba tulu rakendamiseks tuleb üldjuhul esitada tööandjale kirjalik avaldus (mõnes ettevõttes raamatupidaja seda ei nõua ja rakendab kõrgemat maksuvaba tulu automaatselt, seega tasub uurida, kuidas teie töökohas asjad käivad).
Kui teil on mitu töökohta, pidage meeles: avalduse saab esitada ainult ühele tööandjale.
Vanaduspensioniikka jõudnud inimestel säilib õigus maksuvabale tulule summas 776 eurot kuus (9312 eurot aastas).
Töötavatel pensionäridel soovitatakse analüüsida, kumb on suurem – kas pension või palk. Kui selleks on palk, siis tuleb esitada avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks tööandjale.
Sama kehtib ka nende toetusesaajate kohta, kes pole veel pensionieas, kuid kellele Sotsiaalkindlustusamet teeb igakuiseid väljamakseid – näiteks vanemahüvitist või kahjuhüvitist.
Et arvestus oleks korrektne ja rahaliselt kasulik, tasub maksuvaba tulu avaldus üle vaadata nii tööandja juures kui ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
700-eurost maksuvaba tulu on võimalik jagada ka tööandja ja ameti vahel. Sel juhul tuleb avaldus esitada mõlemale väljamakse tegijale ning märkida, kui suurt osa keegi arvestama peab. Avaldus hakkab kehtima järgmisest kuust.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on nüüd 886 eurot. See tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 292,38 eurot kuus (886 × 33%).
Aktsiisid
Alates 1. jaanuarist 2026 tõusis tubakatoodete ja alkoholi aktsiisimäär 10%.
Pensionid ja toetused
Pensioniea tõus
2026. aastal saavad pensionile jääda 1961. aastal sündinud inimesed (nende pensioniiga on 65 aastat).
Alates 2027. aastast seotakse pensioniiga keskmise oodatava elueaga ja see hakkab igal aastal pikenema maksimaalselt 3 kuu võrra. Seega on 2027. aastal pensioniiga 65 aastat ja 1 kuu.
Vanemahüvitise määrad
Vanemahüvitise miinimummäär on 2026. aastal 886 eurot. Miinimumi makstakse juhul, kui vanemal puudus arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Vanemahüvitise suurust alampalga määras pole veel välja kuulutatud. Seda rakendatakse siis, kui inimese keskmine sissetulek kuus oli arvestusperioodil võrdne alampalgaga või sellest väiksem.
Alates 1. jaanuarist muutus ka vanemahüvitise ülempiir. Kui varem oli maksimaalne hüvitis kolmekordne keskmine palk (2025. aastal 5265,09 eurot kuus), siis uuel aastal on ülempiir võrdne kahe keskmise palgaga – 3806,10 eurot kuus.
See piir määr laieneb kõigile vanemahüvitise liikidele, sealhulgas ema vanemahüvitisele.
Uus ülempiir mõjutab vanemaid, kelle lapsed sünnivad uuel aastal või kelle eeldatav sünnitustähtaeg jääb 2026. aastasse.
Vanematele, kelle lapsed sündisid veel 2025. aastal, makstakse maksimaalset vanemahüvitist endiste määrade järgi ning seda jätkatakse ka 2026. aastal.
Lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse tasumäärad
Hüvitise ülempiiri muutumine langetas ka lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse maksimaalset päevamäära:
- lapsepuhkus: 87,75 eurolt 2025. aastal 63,44 euroni 2026. aastal;
- puudega lapse vanema puhkus: 251,72 eurolt 2025. aastal 181,24 euroni 2026. aastal.
Vanemahüvitis ja töötamine
Alates 2026. aastast kadus ka vanemahüvitise saamise ajal kehtinud sissetulekupiirang – nüüd ei vähenda vanema lisateenistus enam hüvitise summat.
Veel 2025. aastal võis vanemahüvitise saaja küll lisaks töötada, kuid tema sissetulek ei tohtinud ületada 2632 eurot kuus. Kui tulu oli suurem, siis vanemahüvitis vähenes.
Alates 2026. aastast sissetuleku ülempiir kadus ning väikelapse vanem võib töötada osalise või täiskoormusega ja saada samal ajal vanemahüvitist.
Toimetulekupiir
2025. aastal oli toimetulekupiir üksi elavale inimesele 200 eurot kuus. Alates 2026. aastast tõusis see 20 euro võrra.
Näiteks kui inimesel jääb pärast eluasemekulude tasumist kätte 150 eurot, siis elukohajärgne sotsiaalosakond kompenseerib talle 70 eurot, et tal tuleks kokku välja 220 eurot.
Muudatused hooldusperede tugiteenuste osutamise korras
Alates 1. jaanuarist 2026 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis muutsid tugiteenuste osutamise korda hooldusperedele, lapsendajatele ja eestkosteperedele.
Peamine muudatus perede jaoks seisneb selles, et teenuste saamiseks tuleb nüüd esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta. Avalduse võib esitada otse ametile või teenuseosutaja kaudu.
Ilma kehtiva otsuseta teenuseid kasutada ei saa, isegi kui inimene kuulub sihtrühma (on lapsendaja, hoolduspere või eestkostja) või on teenuseid juba varem kasutanud.
Alates 1. jaanuarist 2026 peavad kõik pered, kuhu laps kasvama suunatakse, saama kohustuslikku teenust – kohanemistuge. See aitab peret ja last kohanemisprotsessis ning tagab pideva toe.
Edaspidi saavad tugiteenuseid kasutada ka pereliikmed. Avalduse esitamisel võib pere ära märkida need lähedased, kellel on samuti õigus perele eraldatud eelarve piires teenuseid kasutada (välja arvatud kohanemistugi ja peretugi). Pereliikmeks võib lugeda ka inimest, kes ei ela perega koos, kuid mängib lapse elus olulist rolli.
Peretoe teenuses kehtestatakse uus mahu arvestamise kord. Kui kohalik omavalitsus suunab pere teenusele, kuid varasem teenusemaht on juba ära kasutatud, siis alates 2026. aastast saab teenust kasutada kokku kuni 24 kuud. Ühe suunamisega võib teenust osutada järjest kuni 8 kalendrikuud.
Õigus teenustele on:
- hooldus- ja lapsendajaperedel, keda amet on tunnistanud lapsendamiseks sobivaks ja kes ootavad last;
- hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedel, kes kasvatavad bioloogilisest perest eraldatud last.
Teenuste maht sõltub sihtrühmast. Pered, kes kasvatavad bioloogilisest perest eraldatud last, saavad teenuseid kasutada paindlikumalt ja suuremas mahus, et tagada tõhusam igapäevane tugi. Teenuste hulgas on nii individuaalseid kui ka rühmapõhiseid vorme.
Meditsiin
Meditsiiniseadmete loetelu laienes
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist lisandus meditsiiniseadmete loetellu 55 uut Tervisekassa rahastatavat seadet, et parandada inimeste ravivõimalusi ja elukvaliteeti.
„Kuigi hüvitamistingimuste laiendamised uutele sihtgruppidele toovad kaasa teatava lisakulu, hoitakse olemasolevate meditsiiniseadmete hinnamuudatustega ning uute soodsamate seadmetega kokku ligemale 79 000 eurot,“ märgivad Tervisekassa esindajad.
„Uute meditsiiniseadmete lisandumisega soovime parandada erinevate haigustega inimeste elukvaliteeti. Alates uuest aastast laieneb valik muu hulgas diabeediga patsientidele ning neile, kellel on stoom või lümfiturse, samuti patsientidele, kes vajavad ortoose, haavasidemeid, põletushaigetele mõeldud surverõivaid ja hooldusvahendeid,“ loetles Tervisekassa meditsiiniseadmete spetsialist Hanna Veisman.
Muuhulgas suurendab Tervisekassa stoomikottide, stoomihooldusvahendite, alkoholivaba stoomipasta ning stoomi alusplaadi lisakinnituste hüvitatavaid koguseid nendele patsientidele, kellel on kolostoom, ileostoom, urostoom või fistul. Muudatus põhineb kliinilisel tagasisidel, sest senised kompensatsioonimäärad ei kata paljude patsientide igapäevast tegelikku vajadust meditsiiniseadmete järele.
Alates uuest aastast hakatakse Tervisekassa soodustusega võimaldama insuliinipumbaravi vähemalt 26-aastastele I-tüüpi diabeeti põdevatele patsientidele, kes vajavad toitmist sondi või veeni kaudu ning kellel ei ole seetõttu võimalik süsteraviga tagada stabiilset veresuhkru taset.
„Kuna nendel inimestel on insuliinivajadus sageli väga kõikuv ja sõltub tugevalt toitumisest, ei pruugi süsteravi neile tagada stabiilset veresuhkru taset. Pumpravi võimaldab paremat kontrolli veresuhkru üle ja paindlikumat insuliinijuhtimist, vähendades hüpo- ja hüperglükeemiate riski,“ selgitas Veisman.
Muu hulgas laiendatakse ka hüvitamistingimusi ühekordse kasutusega süstevahendi nõelte osas osteoporoosiga patsientidele, kellele Tervisekassa kompenseerib teriparatiidi süsteravi. Tegemist on igapäevaselt nahaaluselt manustatava ravimiga, mida kasutatakse raske osteoporoosi ja väga kõrge luumurruriskiga täiskasvanud patsientide raviks. Ravi kestab maksimaalselt 24 kuud ühe patsiendi kohta ning seda ei korrata.
Hüvitamistingimusi laiendatakse vere β-ketooni testiribadele ka täiskasvanud I tüüpi diabeediga patsientidele, kes kasutavad SGLT-2 inhibiitoreid. SGLT-2 inhibiitoreid kasutatakse kliinilises praktikas kaasuvate seisundite nagu kroonilise neeruhaiguse või südamepuudulikkuse raviks. Sellisel juhul suureneb glükeemilise diabeetilise ketoatsidoosi risk ning vere β-ketooni taseme regulaarne jälgimine on kliiniliselt põhjendatud.
Lisaks uutele seadmetele peab Tervisekassa tagama, et jätkuks ka olemasolevate meditsiiniseadmete valmistamine ja kättesaadavus.
„Seetõttu oleme pärast hinnaläbirääkimisi tõstnud 11 meditsiiniseadme hinda. Lisaks arvame hinnakirjast välja 30 meditsiiniseadet, mille tootmine või turustamine on tänaseks lõppenud. Nende asemel on patsientidele mõistagi tagatud alternatiivsed seadmed,“ lisas Veisman.
Muudatuste prognoositav kogumõju on ligikaudu 28 700 eurot aastas. Kuigi meditsiiniseadmete hüvitamine uutele sihtgruppidele toob kaasa lisakulu, aitab kokkuhoidu saavutada uute soodsamate toodete loetellu lisamine ja olemasolevate meditsiiniseadmete hinnamuudatused.
Muutus haigushüvitiste maksmise kord
Alates 1. jaanuarist kehtestati Tervisekassa ajutise töövõimetuse juhtumite hüvitamisel hüvitise ülempiir. Varem seda ei olnud.
Töövõimetushüvitise ülempiir ühes kalendripäevas on alates 1. jaanuarist 126,87 eurot.
Ülempiir ei laiene 4.–8. haiguspäevale, mida maksab tööandja, ja rakendub alates 9. haiguspäevast, kui haigushüvitist hakkab maksma Tervisekassa.
Ülempiiri ei kohaldata juhtudel, kui inimene jäi haiguslehele enne 1. jaanuari 2026 ja on sellel jätkuvalt.
Ülempiiri ei kohaldata järgmistel Tervisekassa hüvitatavatel ajutise töövõimetuse juhtudel:
- elundi või vereloome tüvirakkude loovutajatele, et mitte vähendada motivatsiooni doonorluseks;
- pikaajalise haiguslehe puhul, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel töötamist kohandatud tingimustes (tegemist on tööandja ja Tervisekassa ühise panusega tööhõive säilitamisse);
- raseda töötamisel kergendatud töötingimustes, kui Tervisekassa hüvitab palgavahe.