Balti riike Poolaga ühendava Euroopa rööpmelaiusega raudtee Rail Baltic valmimine 2030. aastaks on väga ebatõenäoline, tõdes Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs esmaspäeval riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni korraldatud kuulamisel.
Kulbergs andis ülevaate Rail Balticu ehitamisega Lätis tekkinud probleemidest ning rõhutas samas, et tema hinnangul ei saa ükski kolmest Balti riigist oma raudteelõiku selleks ajaks valmis.
Ta kirjeldas ka neid tegureid, mis Lätis raudtee rajamisel raskusi on põhjustanud ning rõhutas vajadust tagada projektile kindel rahastus ka Euroopa Liidu järgmisest, aastateks 2028–2034 ette valmistatavast eelarveperioodist.
Tema sõnul on projekti Läti osas kulude katmisel puudu 4,4 miljardit eurot ning suurimad raskused on Riiast põhja poole Salaspilsini suunduva lõigu rajamisel, mille detailse projekteerimisega ei ole isegi veel alustatud. Kulbergs tõi välja ka üle Daugava jõe viiva silla ehitamisega seotud raskused, kus vajalikke kraanasid silla komponentide paigaldamiseks olevat maailmas ainult seitse ning neist mitte ühtegi Euroopas.
Kulbergs ütles ka, et kui Läti siiski suudab tagada projektile rahastuse, annab ehitust oluliselt kiirendada. “Aga sellegipoolest on 2030. aasta tähtaeg minu arvates ebarealistlik,” kordas ta.
Kulbergs märkis, et kui 2030 on ebarealistlik tähtaeg, siis raudtee oleks võimalik valmis saada ajavahemikus 2034–2035.
Kuulamisel osalenud Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets tunnistas oma esinemises, et ehkki riskid raudtee õigeks ajaks valmimisel on olemas, siis tehniliselt oleks see tehtav, kindlasti oleks see aga reaalne Eestis, kus 100 kilomeetrit raudteed on juba reaalses ehituses. Salomets tõi ka välja, et raudtee ühe kilomeetri hind Eestis on võrreldav Leedu omaga ja märksa madalam kui Lätis ning selle põhjuseks võib olla, et meil on ehitushange tehtud väiksemateks tükkideks, mitte antud kogu projekti ühele ettevõttele nagu Lätis.
Koosolekul osalenud kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu leidis samuti, et kui Läti saaks oma rahastuse paika, võiks raudtee valmimine 2030. aastaks olla ikkagi veel võimalik.
Salmu tõi ka välja, et valitsus on selleks aastaks eraldanud Rail Balticu ehitamiseks 435 miljonit eurot ja viidanud võimalusele saada veel raha lisaeelarvest ning järgmiseks aastaks sellele planeerinud 500 miljonit eurot.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) põhjendas kuulamise korraldamist sellega, et eelmise aasta lõpus jõudis avalikkuseni info, et Läti otsib Rail Balticu projektis kärpevõimalusi, mille tulemusel võib Riia ja Eesti vahel 60 kilomeetri pikkune raudteelõik jääda vanale rööpmelaiusele. See omakorda tähendaks, et Rail Bail planeeritud kujul ei läheks tööle.
Komisjoni esimehe sõnul soovis korruptsioonivastane erikomisjon saada istungil ülevaadet Rail Balticu Läti poole projekti tegelikust seisust ja tervikuprojekti võimalikest perspektiividest.