Peaminister Kristen Michal (RE) ja rahandusminister Jürgen Ligi (RE) teatasid valitsuse pressikonverentsil, et rahandusministeerimist läheb peagi välja eelnõu, mis lubaks taas liituda teise pensionisambaga ja mis teeks teise pensionisamba tulevikus lõhkumiskindlaks.
“Pool miljonit inimest Eestis on teises pensionisambas. Väga paljud inimesed on teises pensionisambas. Sel nädalal me seda arutasime ja langetasime põhimõttelised valikud. See tähendab seda, et teise pensionisambaga saab nüüd kiiremini taasliituda. Seda siis rahandusministeerium töötab välja. Raha on elulistel põhjustel võimalik ka osaliselt sealt kasutusele võtta, mis on samamoodi oluline,” ütles Michal.
“Üks hästi oluline printsipiaalne muutus on see, et tulevikus mistahes muudatused, mis võivad halvendada selle poole miljoni inimese pensioni kogumist, vähendada nende vara väärtust, peavad olema riigi poolt ette teatatud viis aastat. See tähendab seda, et antakse kindlus inimestele, et mistahes muudatused on viis aastat ette enne paika pandud,” märkis Michal.
“Nüüd siis tegelikult, mis puudutab teist pensionisammast, siis me võiksime kõik arvestada sellega, et riik ei käitu meie varaga sõnamurdlikult. Ei käitu selle rahaga, mis läheb pensionisse ja millega kasvatatakse Eesti majandust. See viie aasta klausel sinna tuleb,” rõhutas Michal.
Michal rääkis, et rahandusministeeriumist see eelnõu läheb varsti kooskõlastusringile.
“Eks siis vaatame, milline see poliitiline debatt siin saab olema. Ma olen korduvalt öelnud ja ilmselt ütlen veel korduvalt, et teise pensionisamba lammutamine, isegi, kui inimestel oli seal vähe kogutud, inimeste meelitamine raha välja võtma, on ikkagi olnud üks inimeste kindlustunde ja tuleviku suhtes suurimaid finantskuritegusid üldse. Ja me püüame luua selle süsteemi selliselt, et inimesed saavad vabamalt oma raha kasutada, aga et pensionisambaid enam ei lõhuta tulevikus,” lausus Michal.
Jürgen Ligi lisas, et see eelnõu parandab üht kõige rumalamat otsust, mis Eestis on kunagi üldse tehtud.
“Ma ei tea ühtegi teist sellist, mis oleks nii destruktiivne pikaajaliste murede suhtes. Mis puutub vanadusse, siis ehitati kogu see asi sellisele uhuumütoloogiale, kuidas on siin ilmunud artikleid, juhendatud diplomitöid ja isegi hoitud akadeemilist ametit selle jutuga, et kui pensioniraha ära kulutada, siis hakkab lapsi tulema. Tegelikult juhtus see, et niipea kui pensionisammas avanes, tekkisid erinevad tasakaalustamatused ka majanduslikes tulemustes, mida ma ei tohi täpsemalt kohtukokkuleppe järgi nimetada. Aga mille kohta on andmed olemas. Ja kõige selle foonil juhtus muidugi see, mis igal pool – iive kukkus kolinal, mitte ei tõusnud. See on üks kurb lugu,” rääkis Ligi.
“Eks meil ole siin ka õpitud ja õppetunnid võetud. Asi ei olnud mitte paari mehe kinnismõtetes, kuidas säästmine on saatanast ja kõik, mis sinna juurde käis. Vaid muidugi see, et me õppisime selle pensionireformi rakendamise käigus ka üht-teist: kus reeglid olid liiga jäigad, kus tootlust pärsiti. Neid vigu oleme me ka juba parandanud. Juhin tähelepanu, et teise samba tootluse edetabelis on Eesti OECD riikide hulgas esikohal. Sellele aitasid kaasa juba tehtud muudatused – vähem neid investeerimispiiranguid, mis tehti alguses ettevaatuse mõttes. Nii et teise samba tootlus on väga kõrge ja jutt sellest, kuidas seal raha põleb, oli lihtsalt suurejooneline publiku petmine,” lausus Ligi.
Ligi rõhutas, et pensionisambasse tagasipöördumise kiirema võimaluse kõrval on eelnõus ka raha osalise väljavõtmise võimalus. “On elus episoode, kus osaline pensioniraha ärakulutamine on eluliselt vajalik, ja nüüd me laiendame seda võimalust sedapidi, et kogu pensionisammast ei pea tühjaks tegema. Seda võib teha osaliselt, mida me ilmselt menetluse käigus ka täpsustame, mis see osa on. See ei ole mõeldud nii, et võetakse välja 99 protsenti,” rääkis Ligi.
Ligi sõnul ei ole muudatuse jõustumise aeg pole veel lõplikult kindel, aga ilmselt tuleval aastal.