Populaarseima parteina jätkas jaanuaris Isamaa, mida toetas 26 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Detsembris oli Isamaa reiting 24 protsenti. Isamaa toetus on Kantar Emori uuringutes olnud viimase aasta jooksul vahemikus 22 kuni 29 protsenti. Populaarseim partei on Isamaa olnud novembrist 2023.
Kõige silmapaistvam on olnud viimasel ajal Keskerakonna toetuse muutus. Partei reitingu kasv algas veebruaris-märtsis 2025 ja on nüüd värskes küsitluses 23 protsenti. Nii kõrge oli tsentripartei toetus Kantar Emori uuringutes viimati seitse aastat tagasi jaanuaris-veebruaris 2019 ehk enne üle-eelmisi riigikogu valimisi. Siis juhtis Keskerakonda Jüri Ratas ja võimul oli tema esimene valitsus koos SDE ja IRL-iga.
Keskerakonna viimase kuu toetuse kasv tuli eeskätt tänu toetuse tõusule eestlastest vastajate seas, mis kerkis jaanuaris 12 protsendile ehk kõrgeimale tasemele alates veebruarist 2022. See aitas neil tõsta erakonna üldtoetust.
Keskerakonna reitingu madalseis oli 2024. aasta esimeses pooles, kui mitmel kuul oli erakonna toetus 12-13 protsendi juures. Madalaim oli see veebruaris (11,8 protsenti), kusjuures toetus oli tollal madal nii eestlastest vastajate (neli protsenti) kui ka muust rahvusest vastajate (43 protsenti) seas.
Tõus alul muust rahvusest valijate, siis eestlaste seas
Keskerakonna toetuse tõus algas toetuse taastamisega esmalt muust rahvusest vastajate seas. Kui kahe aasta eest toetas muust rahvusest vastajatest Keskerakonda halvimal hetkel 43 protsenti, siis värskes küsitluses 72 protsenti.
Eestlastest vastajate seas oli Keskerakonna toetus madalaimal tasemel ehk vaid kaks protsenti mais 2024. Pärast seda püsis see pikalt nelja-viie protsendi peal, kuid hakkas tasapisi kasvama möödunud aasta maikuust. Suurem tõus oli aasta lõpus: novembris oli Keskerakonna toetus eestlastest vastajate seas veel seitse, siis detsembris 10 ja nüüd jaanuaris 12 protsenti.
Kolmandast viienda kohani parteide populaarsustabelis on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE ja Reformierakond 14 ja 13 protsendi tasemel. Valimiskünnise ületaks ka Parempoolsed seitsme protsendiga.
Eesti 200 toetus on rekordmadal üks protsent
Valitsusse kuuluva Eesti 200 toetus langes Kantar Emori küsitluses jaanuaris ühele protsendile (detsembris kolm protsenti). Nii madal pole Eesti 200 toetus olnud ajast, kui Kantar Emor nad septembris 2018 esimest korda erakondade toetusuuringusse lisas.
See on sama tase kui praegu Rohelistel ja erakonnal Koos. ERK-i toetus jäi isegi alla protsendi.
Eesti 200 suurim toetus Kantar Emori küsitlustes oli veebruaris ja aprillis 2022, kui see kerkis mõlemal kuul 21 protsendile.
2023. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistel sai Eesti 200 13,3 protsenti toetust ja see viis nad Kaja Kallase (kolmandasse) valitsusse. Selle tuules tõusis erakonna reiting aprillis veel korra 17 protsendile, kuid langes paljuski Johanna Lehtme skandaali ja erakonna käitumise tõttu selles mais 13 ja juunis üheksale protsendile.
Valimiskünnise alla neljale protsendile langes Eesti 200 reiting esimest korda jaanuaris 2024 ning on olnud sealtpeale enamasti kolm-neli protsenti. Üks protsent toetust tähistab Eesti 200 jaoks aga uut antirekordit.
Valitsusliidu erakondade kogutoetus oli jaanuaris 14 protsenti, opositsioonil 76 protsenti.
Eelistuseta vastajate hulk kahanes
Oma eelistust ei osanud jaanuaris välja tuua 23 protsenti (detsembris 25 protsenti) vastanutest. See on suhteliselt madal näitaja, sest eelnevatel kuudel on eelistuseta vastajaid olnud vahemikus 25-30 protsenti.
Kui eelistuseta vastajaid arvesse võtta, toetas Isamaad jaanuaris 20 protsenti, Keskerakonda 17 protsenti, SDE-d, Reformierakonda ja EKRE-t kõiki 10 protsenti ning Parempoolseid viis protsenti. Eesti 200 toetus oli eelistuseta vastajate küsitluses üks, nagu ka Rohelistel ja erakonnal Koos.
Eestlastest vastajate seas oli oktoobris esikohal Isamaa 30 protsendiga. Järgnesid SDE, Reformierakond ja EKRE 15 protsendiga ning Keskerakond 12 ja Parempoolsed kaheksa protsendiga.
Üle pika aja oli Keskerakonna toetus eestlastest vastajate seas suurem kui Parempoolsetel ja nüüd juba üsna lähedal ka kolmikule SDE, EKRE, Reformierakond.
Muust rahvusest vastajate seas on suveräänne liider Keskerakond, mis sai selles vastajarühmas 72 protsenti toetust.
EKRE toetus oli muust rahvusest vastajate seas kaheksa, erakonnal Koos kuus, SDE-l ja Isamaal mõlemal viis protsenti. Parempoolsete toetus muust rahvusest vastajate seas oli vaid üks protsent.
On rohkem meeste ja rohkem naiste parteid
Kuue suurema toetusega partei puhul ilmnes, et praegu pole ühtegi erakonda, kus mees- ja naisvalijaid oleks suhteliselt samas suurusjärgus.
Isamaa toetajaskonnas on rohkem mehi kui naisi (toetused vastavalt vastajarühmades 31 ja 21 protsenti). Keskerakonna toetajaskonnas on aga rohkem naisi (toetused vastavalt vastajarühmades 20 ja 25 protsenti).
Ka EKRE-l ja Parempoolsetel on rohkem meessoost toetajaid, samas kui SDE-l ja Reformierakonnal naisi. Parempoolsete ja Reformierakonna puhul pole käärid siiski nii suured kui teistel.
SDE on populaarseim valik noorimas vanuserühmas (18 kuni 24 eluaastat) ning esikohta jagatakse järgmises vanuserühmas (25 kuni 34) Keskerakonnaga. Keskerakond on populaarseim valik vanuserühmas 35-49.
Isamaa on populaarseim valik kolmes vanuserühmas: 50 kuni 64, 65 kuni 74 ja 75+.
Alg- ja põhiharidusega vastajate seas on populaarseim valik nüüd Keskerakond, keskharidusega vastajate seas Isamaa ning kõrgharidusega vastajate seas üsna võrdselt Isamaa ja SDE.
Tallinna valijate seas on populaarseim Keskerakond 36 protsendiga, järgnevad Isamaa 18 protsendi ja SDE 16 protsendiga. Reformierakonna reiting Tallinnas on 11, EKRE-l seitse ja Parempoolsetel kuus protsenti.
Ida-Virumaal on kindlal esikohal Keskerakond, muudes piirkondades Isamaa.
Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 14.–21. jaanuarini 1598 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,1 protsenti. Lähemalt saab reitingute kohta lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Reedel kell 11 kommenteerivad ERR-i portaali erisaates uuringutulemusi Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler.