Tallinna linnavolikogu neljapäevasel istungil jäi valimata teine aseesimees. Kandidaadiks esitasid sotsiaaldemokraadid üllatuslikult Madle Lippuse, kes aga kogus salajasel hääletusel ebapiisavad 26 häält.
Uus volikogu otsustas 2. detsembril toimunud istungil, et volikogul on kaks aseesimeest. Samal istungil valis volikogu üheks aseesimeheks Sven Sesteri Isamaast, kes esindab võimuliitu.
Tava järgi opositsioonile kuuluva teise aseesimehe valimine on juba ühel korral volikogu päevakorras olnud, kuid võeti siis sealt sotsiaaldemokraatide soovil istungi algul välja.
Teise aseesimehe koht kuulub kolme opositsioonifraktsiooni – sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna ja Parempoolsete – kokkuleppe järgi suurimale opositsioonifraktsioonile ehk sotsiaaldemokraatidele.
Seni oli teada, et sotside kandidaat sellele kohale on endine linnapea Jevgeni Ossinovski.
Teise aseesimehe valimiseks on vaja volikogu koosseisu enamuse toetust, mis tähendab 79-kohalises Tallinna volikogus vähemalt 40 poolthäält ja seda, et osa hääli peab tulema ka koalitsioonist.
Kuigi ka opositsiooni sees on juba esimesed arusaamatused läbi elatud – linnaosakogude juhatuse valimisel tuli välja, et väljaspool volikogu kokkulepped ei pea –, siis kinnitasid nii Reformerakond kui ka Parempoolsed kolmapäeval ERR-ile, et nemad seisavad sotside kandidaadi ehk Ossinovski taga.
Keskerakonna fraktsioon oli teinud varem otsuse, et Ossinovskile poolthääli ei anta.
Üks põhjus, miks Keskerakonnas nii tõrges ollakse, peitub lähiajaloos: eelmise linnavalitsuse ajal, mil Keskerakond oli opositsioonis ning teise aseesimehe koht kuulus neile, pidid nad neli kuud ootama, et volikogu lõpuks nende kandidaadi ära valiks.
Tallinna volikogu teise aseesimehe hüvitiseks on kuus veidi alla 4100 euro.
Keskerakonnal on 79-liikmelises volikogus 37 ja Isamaal 11 kohta. Opositsiooni kuuluvad Tallinna volikogus sotsiaaldemokraadid (17 kohta volikogus), Reformierakond (kaheksa kohta) ja Parempoolsed (kuus kohta).